Kasutaja:Arean-Pärt Alango/P2P-võrgustik
P2P-võrgustik[1] (tuleneb inglise keelsest väljendist Peer-to-Peer network) on blockchain[2] ehk plokiahela tehnoloogia tüüpi võrgustik. See moodustub paljudest arvutitest või muudest võrguseadmetest, mis on omavahel juhtme- või juhtmeta ühenduses. P2P-võrgustikes olevaid seadmeid nimetatakse võrgusõlmedeks (inglise keeles node, samuti kasutatakse peer). P2P-võrgustiku võrgusõlmed on võrdsete õigustega ja jagavad oma ressursse, näiteks mälu, töötlusvõimsust või ribalaiust (inglise keeles bandwidth[3]), et jagada, saata või töödelda andmeid või tegeleda muude ülesannetega.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1969 - ARPANET[muuda | muuda lähteteksti]
ARPANET (Advanced Research Projects Agency Network) oli varajane andmeedastus võrgustik, ning ühtlasi ka esimene TCP/IP mudelit kasutav võrgustik. See loodi aastal 1969 DARPA poolt eesmärgiga suurendada Ameerika Ühendriikide julgeolekut. ARPANET oli võrgustik, mille läbi olid ühenduses California Ülikool Los Angeleses, Stanfordi ülikooli augmentatsiooni uuringute keskus, California Ülikool Santa Barbara-s ja üks Utah ülikool.
1979 - Usenet[muuda | muuda lähteteksti]
Usenet arendajad olid USA tudengid. See kasutas Unix to Unix Copy protokolli. Iga Unix tüüpi arvutid said automaatselt ühendusse asuda, vahetada faile ning siis ühenduse katkestada. Usenet-i põhirakendus oli vahendada uudiseid ja teateid kasutajate vahel.
1999 - Napster[muuda | muuda lähteteksti]
1980-1990 ajavahemikus hakkas õitsema tsentraliseeritud võrgustiku mudel[1], kuna saadavalolevate arvutite töövõime polnud suur. Eelnevalt toimus suurem osa internetipõhist andmeedastust telefoniliinide kaudu, kuid uute andmepakkimismeetodite, nagu MP3 ja MPEG tekkimisel tekkis vajadus populaarsete andmete kiireks vahetuseks. Selle eesmärgiga lõi alles tudengieas Shawn Fanning tasuta tarkvara nimega Napster, mis luges kasutajate mäluseadmetelt sisse MP3 failid ning võimaldas teistel kasutajatel neid vajadusel alla laadida. Napsteril oli tsentraalne server, mille vahendusel operatsioonid toimusid. Vähem kui aastaga oli Napsteril üle miljoni kasutaja. Veidi aja pärast kaebas Metallica firma kohtusse autoriõiguste rikkumise tõttu ning juulis 2001 lõpetas firma töö õiguslikel tagajärgedel.
2000 - Gnutella[muuda | muuda lähteteksti]
Kui Napster oli sõltuv tsentraliseeritud serverist, oli see süsteem haavatav. Gnutella seevastu kasutas anonüümset meetodit päringute vormistamiseks (query flooding), mis tähendab, et päring kantakse edasi võrgusõlmelt-võrgusõlmele, kuni leitakse päringule vastus. Põhiline erinevus Gnutella juures võrreldes tema eelkäijatega oli võrgusõlmede arv, mida see võrgustik toetas.
2000 - Freenet[muuda | muuda lähteteksti]
Freenet pakkus kasutajatele rohkem anonüümsust kui tema eelkäijad. Freenet krüpteeris päringuid ning eraldiseisvad võrguliidesed ei hoidnud korraga kogu päringut. Freenet oli üks esimestest "tumeveebi" implementatsioonidest.
2001 - Bittorrent[muuda | muuda lähteteksti]
BitTorrent-i-i protokolli rajaja oli Bram Cohen ja see lasi võrgusõlmedel suhelda üle TCP pordi, kuid vajas süsteemikeskseid haldusseadmeid, mis salvestaksid saadavalolevate failide asukohti ja suunaksid päringuid. Vuze oli esimene Bittorrenti client, mis kaotas haldusseadmete vajaduse implementeerides distributed hash table ehk DHT süsteemi. Päringu tekkimisel otsis DHT võrgusõlm lähima vastuse päringule, kasutades selleks iteratiivset otsingut, mis võrdles teiste DHT võrgusõlmede ID-sid ja läbi selle leidis enda päringule vastuse.
2009 - Bitcoin[muuda | muuda lähteteksti]
Bitcoin on krüptoraha või krüptovaluuta, mis on muutunud väga populaarseks ja tuntuks. Kui tehing aset leiab, salvestatakse mõlema osapoole Bitcoin-i aadressid ning tehinguväärtus n.ö. 'kontoraamatusse' (blockchain). Seda 'kontoraamatut' värskendatakse sadu kordi ööpäevas ning neid andmeid kontrollitakse enne igat tehingut. Kõik Bitcoin-i töötlevad seadmed on mingis mõttes ühenduses, ning seetõttu on petturlus praktiliselt võimatu.
P2P omapärasused[muuda | muuda lähteteksti]
P2P-võrgustikel on palju erinevusi tsentraliseeritud serveri-põhistest võrgustikest. Mõnes mõttes on P2P võrgustikud paremad, mõnes mõttes aga halvemad kui serveri-põhised võrgustikud. Allpool olevas tabelis on P2P-võrgustike eelised ja murekohad:
| Eelised | Murekohad |
|---|---|
| Ei vaja tsentraliseeritud vahendajat | Liigne koormus võib üksikut võrgusõlme aeglustada |
| Ei vaja kulukat serverit tänu eraldiseisvatele võrgusõlmedele | Andmeid ei saa kollektiivselt hoiustada või kindlustada ehk back-up-i teha |
| Võrgustik ei vaja haldamist spetsialistide poolt, kuna liikmetel on võimalus valida, mida nad jagavad | Andmeid võib olla raske kätte saada, kui need pole kindlas vormis organiseeritud |
| Väga kerge üles seada võrreldes serveri kesksete võrgustikega | Küberohutus on iga võrgustiku liikme enda probleem |
| Üksiku võrgusõlme halvatusest ei järeldu võrgustiku kokku kukkumine, see muudab vaid selle võrgusõlme andmed kättesaamatuks | On palju vähem turvaline serveri-põhistest võrgustikest |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Per Christensson. "P2P (Peer To Peer) Definition". www.techterms.com. Vaadatud 19.12.2019.
- ↑ "Mis on blockchain ja miks kõik sellest räägivad?". www.logistikauudised.ee. 15.06.2017. Vaadatud 20.12.2019.
- ↑ "Bandwidth". www.wikipedia.com. Vaadatud 19.12.2019.