Kaanid

Allikas: Vikipeedia
Leech blutegel.jpg
Taksonoomia
Riik
Loomad Animalia
Hõimkond
Rõngussid Annelida
Klass
Vöösed Clitellata
Alamklass
Kaanid Hirudinea

Kaanid (Hirudinea) on rõngusside hõimkonda kuuluvad loomad. Nad võivad elada mage-, merevees ja maal. Maailmas elab umbes 400 liiki kaane.

Kaanide iseloomulikuks tunnuseks on keha ees- ja tagaosas olev iminapp, millega nad kinnituvad substraadile. Kaanidel on 33 kehalüli ja hästi arenenud lihastik.

Kaanid toituvad peamiselt väikestest selgrootutest, mõnikord langeb nende saagiks suuremaid selgrootuid, näiteks vihmaussid. Kaanidele on iseloomulik ka teiste loomade verest toitumine. Kõige sagedamini imevad nad verd kaladelt ja kahepaiksetelt, harvem veekogu kaldale tulnud suurematest loomadest. Saaklooma kehale eritavad nad vere hüübimisvastast ensüümi hirudiini.

Eestis elavatest kaanidest on levinumad hobukaan (Haemopis sanguisuga), pisikaan (Helobdella stagnalis), kalakaan (Piscicola (Ichthyobdella) geometra) ja lamekaan (Glossiphonia complanata). Eestis leidub vaid üks verdimev kaan – apteegikaan (Hirudo medicinalis), keda ajalooliselt – harvem tänapäeval – on kasutatud meditsiinis.

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaanid on hermafrodiitsed ehk mõlemasoolised organismid – ühes kaanis on nii emas- kui isassuguelundid.

Kaanid paljunevad suguliselt. Kaanide suguavad (emas- ja isassuguava) asuvad üldjuhul eespool keha keskkohta. Üks kaan toimetab oma seemnerakud teise kaani emassuguavasse, kus toimub sisemine viljastus. Seejärel munetakse viljastunud munad kookonisse, mis hiljem koos kaani vööga eraldub kehast.

Sugukondi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Siin on loetletud sugukondi, mille esindajaid leidub ka Eestis.

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]