Kašmiiri keel

Allikas: Vikipeedia
kašmiiri keel (कॉशुर, کأشُر Kashur)
Kõneldakse Indias, Pakistanis
Piirkonnad Kashmiri org
Kokku kõnelejaid 5,6 miljonit
Keelesugulus indoeuroopa keeled, dardi keeled
Keelekoodid
ISO 639-1 ISO 639-3 kas
Keele leviala

Kašmiiri keel[1] (कॉशुर, کأشُر Kashur) on Indoeuroopa keelkonna India rühma dardi alarühma kuuluv keel[2][3]. Seda kõneldakse põhiliselt Kashmiri orus India loodeosas. Sealne territoorium on jagatud kolme riigi vahel: India, Pakistan ja Hiina. Kõnelejad on põhiliselt kašmiirlased.

Kašmiiri keele kõnelejaid on 2001. aasta andmete põhjal umbes 5,6 miljonit, kellest 5 360 000 elab Indias Jammu ja Kashmiri osariigis ja natuke üle 100 000 Pakistanis.[4]

Kašmiiri keel kuulub nende 22 India ametliku keele hulka, mille jätkusuutlikkus on sealsel valitsusel kohustus tagada. Ülikoolides on kašmiiri keelt hakatud õpetama alles hiljuti. Kašmiiri keele kõnelejate kirjaoskus on meestel 88% ning üle 35-aastaste naiste seas 12%. Kašmiiri keele kõnelejad räägivad teise keelena enamjaolt urdu ning inglise keelt .[5]

Traditsiooniliselt kirjutati kašmiiri keelt šaarada kirjas, mida tänapäeval kasutatakse vaid üksikutes religioossetes kogukondades. Igapäevases kasutuses on araabia kiri, ladina kiri ja devanaagari kiri.[6]


Põhiarvsõnad 1–10[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. akh
  2. trê
  3. çor
  4. pāņçh
  5. shê
  6. sath
  7. äţh
  8. nav
  9. dāh

Null (0): Siphar [7]

Numbrid 0–9 devanaagari kirjas:

devanagari numbrid

Numbrid 1–10 araabia kirjas:

araabia numbrid

Segmendid ehk häälikuüksused[muuda | redigeeri lähteteksti]

[8]

Vokaalfoneemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kašmiiri keeles on kaheksa vokaalfoneemi. Vokaalid saavad olla kas lühikesed või pikad. Samuti on nii mõndagi pikka (/i:/, /e:/, /ə:/, /u:/, /o:/) ning lühikest häälikut (/e/, /o/, /ə/, /a/) võimalik muuta nasaalideks. Taoline ninahäälikuks muutmine võib muuta ka sõna tähendust, kuna muutub foneem.[9]

Ees Keskel Taga
Kõrge i i: ɨ ɨː u u:
Kesk e e: ə ə: o o:
Keskmadal ɔ
Madal a a: ɒ

Konsonantfoneemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nagu kõik indoaaria keeled, on ka kašmiiri keel konsonandirikas. Seda kirjeldab järgnevate konsonantide üksteisest eristumine:

  • aspireeritud ja mitte-aspireeritud klusiilid ning afrikaadid (/p—pʰ, t—tʰ, k—kʰ, b—bʰ, d—dʰ, g—gʰ, tʃ—tʃʰ/);
  • apikaalsed ja retroflekssed konsonantid (/t/ – /ʈ/, /d/ – /ɖ/, /n/ – /ɳ/, /l/ – /ɭ/);
  • palataliseeritud ning palataliseerimata konsonandid.[10]
Bilabiaalne Alveolaar-

dentaalne

Apikaal-

alveolaarne

Retrofleksne Palataalne Velaarne Glotaalne
Klusiil m.asp t ʈ
aspir ʈʰ
m.asp ɖ
aspir ɖʰ
Frikatiiv helitu ʃ
Afrikaat m.asp ts
tʃʰ h
aspir ts
tsʰ dʒʰ
Nasaal ɳ ŋ
Lateraal ɭ
Tremulant r
Poolvokaal ʋ y

m.asp – mitte-aspireeritud

aspir – aspireeritud


Rõhk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rõhk langeb tavaliselt tugevamale silbile. Silp, milles on konsonant+vokaal on tugevam, kui silp, milles on ainult vokaal ning konsonant+vokaal silbist on omakorda tugevam konsonant+vokaal+vokaal silp. Rõhk üksi sõna tähendust aga kašmiiri keeles ei muuda.[11]

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kašmiiri keeles on:

  • grammatilised mees- ning naissugu
  • ainsus, mitmus
  • sufiksite ehk lõpuliidete abil tähistatavad käänded nagu nominatiiv, daativ, ablatiiv
  • postpositsiooni abil kasutatavad käänded nagu lokatiiv, genitiiv, instrumentaal.
  • oleviku, mineviku ning tuleviku ajavormid
  • indikatiiv (kindel kõneviis), imperatiiv (käskiv kõneviis) ja optatiiv (soovi või lootust väljendav kõneviis) [12]

Sõnajärg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klassikaline sõnajärg kašmiiri keeles on Subjekt-Verb-Objekt (SVO), kuid millegi rõhutamisel on võimalik ka teistsugused sõnajärjed.[13]

Murre[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täpsemad uuringud kašmiiri dialektide kohta puuduvad, aga tavaliselt jagatakse need regionaalseteks ning sotsiaalseteks. Regionaalseid murdeid on mitmeid, standardkujuks on aga Kashtawari murre. Sotsiaalseteks murreteks peetakse vastavalt hindu ning muslimi kašmiiri keelt, sõltuvalt kõnelejaid mõjutavast kultuuriruumist .[14]

Keelenäited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mis kell on? – Vakhėt kyāh āv? VÕI Kāç bajeyi?
Kell on viis. – Vakhėt chu pāņçi baji.
Kuidas sul läheb? - Tänan küsimast, hästi. - Toh chiv väri ? – Ähansa, Me-Hur-Ba-e-Ni
Ma ei saa aru. Ma ei oska kašmiiri keelt. – Mê chunė phikrī tagān. Mê chunė käshur tagān.
[15]

Viited:[muuda | redigeeri lähteteksti]