Kašmiiri keel

kašmiiri keel (कॉशुर, کٲشُر Kashur)
Kõneldakse	Indias, Pakistanis
Piirkonnad	Kashmiri org
Kokku kõnelejaid	7,1 miljonit
Keelesugulus	indoeuroopa keeled, dardi keeled
Keelekoodid
ISO 639-1	ISO 639-3 kas

Kašmiiri keel (कॉशुर, کٲشُر Kashur) on Indoeuroopa keelkonna India rühma dardi alarühma kuuluv keel. Seda kõneldakse peamiselt Kashmiri orus India loodeosas. Sealne territoorium on jagatud kolme riigi vahel: India, Pakistan ja Hiina. Kõnelejad on peamiselt kašmiirlased.

Kašmiiri keele kõnelejaid on 2011. aasta andmete põhjal umbes 7.1 miljonit, kellest 6 797 587 elab Indias Jammu ja Kashmiri osariigis ja natuke üle 350 000 Pakistanis.

Kašmiiri keel kuulub nende 22 India ametliku keele hulka, mille jätkusuutlikkust on sealsel valitsusel kohustus tagada. Ülikoolides on kašmiiri keelt hakatud õpetama alles hiljuti. Kašmiiri keele kõnelejate kirjaoskus on meestel 88% ning üle 35-aastaste naiste seas 12%. Kašmiiri keele kõnelejad räägivad teise keelena enamasti urdu või inglise keelt.

Traditsiooniliselt kirjutati kašmiiri keelt šaarada kirjas, mida tänapäeval kasutatakse vaid üksikutes religioossetes kogukondades. Igapäevases kasutuses on araabia kiri, ladina kiri ja devanaagari kiri.

Põhiarvsõnad 1–10

1. akh
2. zė
3. trê
4. çor
5. pāņçh
6. shê
7. sath
8. äţh
9. nav
10. dāh

Null (0): Siphar

Numbrid 0–9 devanaagari kirjas:

devanaagari numbrid

Numbrid 1–10 araabia kirjas:

araabia numbrid

Segmendid ehk häälikuüksused

Vokaalfoneemid

Kašmiiri keeles on kaheksa vokaalfoneemi. Vokaalid saavad olla kas lühikesed või pikad. Samuti on nii mõndagi pikka (/i:/, /e:/, /ə:/, /u:/, /o:/) ning lühikest häälikut (/e/, /o/, /ə/, /a/) võimalik muuta nasaalideks. Taoline ninahäälikuks muutmine võib muuta ka sõna tähendust, kuna muutub foneem.

	Ees	Keskel	Taga
Kõrge	i i:	ɨ ɨː	u u:
Kesk	e e:	ə ə:	o o:
Keskmadal			ɔ
Madal		a a:	ɒ

Konsonantfoneemid

Nagu kõik indoaaria keeled, on ka kašmiiri keel konsonandirikas. Seda kirjeldab järgnevate konsonantide üksteisest eristumine:

• aspireeritud ja mitteaspireeritud klusiilid ning afrikaadid (/p—pʰ, t—tʰ, k—kʰ, b—bʰ, d—dʰ, g—gʰ, tʃ—tʃʰ/);
• apikaalsed ja retroflekssed konsonandid (/t/ – /ʈ/, /d/ – /ɖ/, /n/ – /ɳ/, /l/ – /ɭ/);
• palataliseeritud palataliseerimata konsonandid.

		Bilabiaalne	Alveolaar- dentaalne	Apikaal- alveolaarne	Retrofleksne	Palataalne	Velaarne	Glotaalne
Klusiil	m.asp		t		ʈ
	aspir	pʰ	tʰ		ʈʰ		kʰ
	m.asp				ɖ
	aspir	bʰ	dʰ		ɖʰ		gʰ
Frikatiiv	helitu					ʃ
Afrikaat	m.asp		ts			tʃ
						tʃʰ		h
	aspir		ts			dʒ
			tsʰ			dʒʰ
Nasaal					ɳ		ŋ
Lateraal					ɭ
Tremulant				r
Poolvokaal		ʋ					y

m.asp – mitteaspireeritud

aspir – aspireeritud

Rõhk

Rõhk langeb tavaliselt tugevamale silbile. Silp, milles on konsonant+vokaal on tugevam, kui silp, milles on ainult vokaal ning konsonant+vokaal silbist on omakorda tugevam konsonant+vokaal+vokaal silp. Rõhk üksi sõna tähendust aga kašmiiri keeles ei muuda.

Grammatika

Kašmiiri keeles on:

• grammatilised mees- ja naissugu
• ainsus, mitmus
• sufiksite ehk lõpuliidete abil tähistatavad käänded nagu nominatiiv, daativ, ablatiiv
• postpositsiooni abil kasutatavad käänded nagu lokatiiv, genitiiv, instrumentaal.
• oleviku, mineviku tuleviku ajavormid
• indikatiiv (kindel kõneviis), imperatiiv (käskiv kõneviis) ja optatiiv (soovi või lootust väljendav kõneviis)

Sõnajärg

Klassikaline sõnajärg kašmiiri keeles on Subjekt-Verb-Objekt (SVO), kuid millegi rõhutamisel on võimalik ka teistsugused sõnajärjed.

Murre

Täpsemad uuringud kašmiiri dialektide kohta puuduvad, aga tavaliselt jagatakse need regionaalseteks sotsiaalseteks. Regionaalseid murdeid on mitmeid, standardkujuks on aga Kashtawari murre. Sotsiaalseteks murreteks peetakse vastavalt hindu muslimi kašmiiri keelt, sõltuvalt kõnelejaid mõjutavast kultuuriruumist .

Keelenäited

Mis kell on? – Vakhėt kyāh āv? VÕI Kāç bajeyi?

Kell on viis. – Vakhėt chu pāņçi baji.

Kuidas sul läheb? - Tänan küsimast, hästi. - Toh chiv väri ? – Ähansa, Me-Hur-Ba-e-Ni

Ma ei saa aru. Ma ei oska kašmiiri keelt. – Mê chunė phikrī tagān. Mê chunė käshur tagān.