Kārina Pētersone
 | Artiklis puuduvad viited. (Mai 2023) |
.jpg)
Kārina Pētersone (sündinud 19. septembril 1954 Riias) on Läti õpetaja, tõlkija ja poliitik, kultuuriminister (aastatel 1998–2002, Andris Bērziņši valitsuses) ja integratsiooniminister (aastal 2006, Aigars Kalvītise esimeses valitsuses).
Ta sündis aastal 1954 Riias näitekirjaniku ja teatrilavastaja Pēteris Pētersonsi tütrena. Ta lõpetas aastal 1973 Riia 50. Keskkooli ja aastal 1978 Läti Riikliku Ülikooli inglise filoloogina, seejärel ka aspirantuuri (aastal 1989).
Aastatel 1978–1982 oli ta Riia Polütehnilise Instituudi võõrkeelte kateedri õppejõud. Aastatel 1982–1991 - Läti Riikliku Ülikooli inglise filoloogia osakonna vanemõppejõud. Aastatel 2017–2018 oli ta taas vabakutseline inglise keele õpetaja, töötades ülikoolis RISEBA (Rīgas Starptautiskā ekonomikas un biznesa administrācijas augstskola, Riia Rahvusvahelises Majandus- ja Ettevõtluskõrgkoolis).
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (Mai 2023) |
Aastatel 1991–1993 oli K. Pētersone Läti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe Anatolija Gorbunovi abi. Aastatel 1993–1995 töötas ta sarnasel assistendi ametikohal, kui A. Gorbunov sai 5. Riigikogu esimeheks. Aastatel 1995–1996 oli ta 6. Saeimi saadiku assistent, Euroopa asjade komisjoni esimehe A. Gorbunova ning aastatel 1996–1997 keskkonnakaitse- ja regionaalarengu ministri assistent, hiljem nõunik. , A. Gorbunova.
1997. aastal alustas ta aktiivset poliitilist tegevust, liitudes parteiga "Latvijas Ceļš" (LC) ja valiti selle nimekirjast Riia linnavolikokku. Aastatel 1997–1998 oli ta Riia linnavolikogu liige ning kultuuri-, kunsti- ja religioonikomitee esimees. 1998. aasta Läti parlamendivalimistel kandideeris ta seimi valimistel ja sai seimi liikmeks. Aastatel 26. novembrist 1998 kuni 7. novembrini 2002 oli ta Läti kultuuriminister, algul Vilis Krištopansi valitsuses, säilitades oma ametikoha ka järgmistes Andris Šķēle kolmandas ja Andris Bērziņši valitsustes. 2002. aasta Läti parlamendivalimistel kandideeris ta seimi valimistel, kuid ei osutunud valituks. Samuti ei saanud ma valijate toetust 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel ja 2005. aasta Riia linnavolikogu valimistel.
2006. aasta Läti parlamendivalimistel valiti ta Läti Esimene Partei (Latvijas Pirmā partija) ja Läti Tee (Latvijas Ceļš) liidu poolt seimi liikmeks. 2007. aasta Läti presidendivalimistel, esitati ta algselt presidendikandidaadiks, kuid hiljem asendati ta Valdis Zatlersiga. Ta kandideeris ka 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kuid ei osutunud valituks. Samal aastal esitati ta ka seimi spiikri kandidaadiks, kuid ta kaotas Solvita Āboltiņale.
Aastatel 2010–2015 oli ta Läti Instituudi direktor. Aastatel 2015–2017 oli ta seimi esimene peasekretär (mis on administratiivne ametikoht, mille all töötavad Riigikogu kantselei direktor ja tegevdirektor, samuti personaliosakond, protokolliosakond, teabeosakond ja parlamendikomisjonide töötajad).
Oktoobrist 2017 sai tast Läti Rahvusraamatukogu tugiühingu direktor.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on abielus tõlkija ja dramaturgi Raimonds Auškāpsiga, neil on kolm last.