Kübersõda

Kübersõda on sõda küberruumis; arvuteid ja võrke (s.h internetti) kasutatakse relvadena. Kübersõda on seostatud infosõjaga (information war), sest kübersõja eesmärkideks võib olla informatsiooni levitamine, moonutamine või selle hankimise takistamine. Kübersõda erineb infosõjast selle poolest, et see toimub küberruumis, kuid infosõja puhul ei ole ruum piiratud.

Julgeolekuanalüütik Bruce Schneier defineerib kübersõda järgmiselt: võitlus küberruumis, mis hõlmab rünnakuid riigi sõjalise jõu vastu, aga ka tsiviilstruktuuride vastu (näiteks sidesüsteemide rivist väljaviimine).^[1] Kübersõjaks saame me sellist tegevust nimetada alles siis, kui sellisest tegevusest võtab osa kaks või enam osapoolt^[viide?].

Küberoperatsioonid on osa tervikust – infosõjast. Infooperatsioonide eesmärk on teadlikult mõjutada oma eesmärkidele vastavaks: arusaamu, hoiakuid ning ühiskondlikku ja poliitilise juhtkonna meeleolu. ^[2]

Alternatiivsed käsitlused[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatu "Cyber War Will Not Take Place" (ISBN: 0199330638) autor Thomas Rid väidab, et kübersõjaks peetakse ekslikult kolme ammu tuntud komponenti – sabotaaži, spionaaži ja õõnestustegevust –, mis nüüdseks aga on kandunud küberruumi. Alates juulist 2016 on "küber" NATO viienda sõjapidamisdomeenina^[3] asendamas infosõja mõneti devalveerunud^[4] mõistet.