Kötschach-Mauthen

Allikas: Vikipeedia
Kötschach-Mauthen
Mautheni peatänav
Vapp

Pindala 154 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 3348 (1.01.2018)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 46° 40′ N, 13° 0′ E
Kötschach-Mauthen (Austria)
Kötschach-Mauthen

Kötschach-Mauthen (sloveeni Koča-Muta) on turulinn Austria Kärnteni liidumaal Hermagori ringkonnas.

See asub 34 km Hermagorist läänes ülemise Gaili oru Lesachtaliks ülemineku kohas, Gailtali ja Karni Alpide vahel. See asub olulises maanteesõlmes: põhjas viib maantee üles Gailbergi sadulani ja Oberdrauburgi turulinnani, lõunas Plöckeni kuruni Kärnteni piiril Friuli Carnia piirkonnaga Itaalias.

Kötschach-Mauthen jaguneb neljaks osaks: Kötschach (Koče), Mauthen (Muta), Strajach (Srejah) ja Würmlach (Bumlje).

2001. aasta rahvaloenduse andmetel elas Kötschach-Mauthenis 3613 elanikku. 95,0% elanikest on Austria, 1,2% Saksamaa ja 0,9% Türgi kodanikud. 89,1% elanikkonnast on katoliiklased, 6,6% protestandid ja 1,3% moslemid. 1,8% elanikkonnast on ilma usutunnistuseta.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkond Gaili orus oli asustatud juba 200. aasta paiku eKr. Veneti raidkiri sellest ajast on Würmlachis endiselt olemas. Rooma tee kulges üle Plöckeni kuru ja viis Noricumi provintsi, kus tänapäeva Mautheni (saksa keeles Maut 'toll') kohal seisis mansio Loncium.

Keskajal koges kauge piirkond Kärnteni hertsogkonnas rauamaagi, kulla, hõbeda ja plii kasutuselevõtu tõttu majanduslikku kasvu. Enamikku tänastest linnadest mainiti juba keskajal: Mauthen 1276, Höfling 1300, Kötschach 1308, Podlanig 1374, Würmlach 1374 ja St. Jakob 1376. 16. sajandil järgnesid Laas 1510, Mandorf 1521 ja Gentschach 1590. 1319. aastast oli Mauthen piirkonnakohtu asupaik. 15. sajandil valdasid ala Ortenburgi krahvid, kes püstitasid sulatusahju, millele järgnes mitu rauatehast.

Esimese maailmasõja ajal oli Karni Alpide mäehari lõunas osa Itaalia rindest. Kärnteni plebistsiidi 10. aastapäeva puhul sai linn 1930. aastal turuõiguse. Kötschach ja Mauthen liideti Kötschach-Mautheni vallaks 1958. aastal. 1973. aasta haldusreformiga lisati vallale ulatuslikud alad ülemises Gaili orus ja alumises Lesachtalis.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Ristitee Püha Jakobi lähedal
Üks paljudest Lesachtali vesiratastest
  • Hilisgooti stiilis Jumalaema kihelkonnakirik (kõnekeeles Gailtaler Dom 'Gailtali toomkirik') Kötschachis, esmamainitud 1399. aastal, ulatuslik ümberehitus aastatel 1518-1527 Bartholomäus Viertaleri kavandite järgi
  • Püha Markuse kirik Mauthenis, esmamainitud 1466. aastal
  • Esimese maailmasõja muuseum (1915–18)
  • Weidenburgi lossi varemed, esmamainitud 1225. aastal, hiljem valdasid Meinhardiinide Görzi krahvid ja Graben von Steini järeltulijad, Georg von Khevenhüller omandas selle 1571. aastal; Khevenhülleri perekond püstitas uue lossi varemete alla 1615. aasta paiku
  • Pittersbergi lossi varemed, esmamainitud 1252. aastal, valdasid Görzi krahvid
  • Hilisgooti stiilis Mandorfi loss, püstitatud Ortenburgi ministeriaalide poolt, esmamainitud 1521. aastal

Majandus ja taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Kötschach-Mauthen on keskne omavalitsus ülemises Gailtalis ja samal ajal värav Lesachtali. Puidu töötlemine, soojusvahetite tootmine, turism üldiselt ja eriti gastronoomia on piirkonna olulised majandustegurid. Kötschach-Mauthen on tuntud kui tervise- ja kliimaspaa. Linnas on uhke moodne väli- ja sisebassein ("Aquarena"), mis on suurim nii ülemises Gailtalis kui ka Lesachtalis.

Lähedal asuva Laasi rahvushaigla koosneb nii meditsiiniosakonnast kui ka krooniliste patsientide osakonnast.

Würmlachis lahknevad torujuhtmed AWP (läheb Schwechatti Viini lähedal) ja TAL (viib Karlsruhesse Saksamaal). 2005. aastast pumbatakse Würmlachi biogaasirajatisest gaasi Kötschachi soojuse ja elektri koostootmisjaama.

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Josef Klaus (1910–2001), poliitik, Austria kantsler 1964–1970

Viited[muuda | muuda lähteteksti]