Köthen (Anhalt)

Allikas: Vikipeedia
Turuplats
Vapp
Kötheni paiknemine Anhalt-Bitterfeldi kreisis

Köthen on linn Saksamaal. See on Anhalt-Bitterfeldi kreisi pealinn Saksi-Anhaltis, umbes 30 km Hallest põhja pool.

Köthen on Hochschule Anhalt asukoht, mis on eriti tugev infotehnoloogias. Linn paikneb mugavalt Magdeburg-Leipzigi, Dessau–Kötheni ja Köthen–Ascherslebeni raudteede ristumiskohas.

Köthen asub viljakal mustmullaga alal, mis on sobiv suhkrupeedi kasvatamiseks. Tööstuses on esindatud kõrgtehnoloogiline masinaehitus, kraanade tootmine, samuti keemia-, trüki- ja toiduainete tööstus.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

St. Jakobi kirik Köthenis

Tänu viljakale pinnasele on Kötheni ala ebatavaliselt rikas arheoloogiliste leidude poolest. Varaseimad märgid inimasustusest viivad tagasi varajasse kiviaega umbes 250 000 aastat tagasi ning tõendeid iga järgneva ajalooperioodi kohta võib leida kohaliku eelajaloo muuseumi kollektsioonidest.

"Cothene" esimene dokumenteeritud ülestähendus on aastast 1115; aastast 1194 oli see tuntud ka laadalinnana, saades Anhalti vürstide residentsiks. Köthen sai linnaõigused aastal 1200. Üle kahe sajandi (1603–1847) oli see iseseisva Anhalt-Kötheni vürstkonna (aastast 1806 hertsogkonna) pealinn.

Linn on llassikalise muusika entusiastidele ammu teada Johann Sebastian Bachi hästituntud ilmalike tööde sünnipaigana, sealhulgas Brandenburgi kontserdid ja Hästitempereeritud klaviir. Bach töötas Köthenis aastatel 1717 kuni 1723 Anhalt-Kötheni vürsti Leopoldi kapellmeistrina. Linn on ka helilooja Karl Friedrich Abeli sünnipaik, kes üheskoos Johann Christian Bachiga asutas Londonis populaarsed "Bachi-Abeli kontserdid", esimesed tellitud kontserdid Inglismaal.

Kötheni loss on täielikult taastatud, välja arvatud väike küljetiib, mis pommitati puruks aastal 1944. Selle peeglisaal, kus praegu esitatakse sageli Bachi muusikat, on populaarne tõmbenumber. Freiburgi Barokkorkestri esituses Brandenburgi kontsertid on salvestatud DVD-le. Aastast 1967 toimuvad Köthenis, lossi mitmetes saalides, samuti kohalikes kirikutes, kaks korda aastas Bachi festivalid. Aastal 2008 avati lossikompleksis veel üks kontsertsaal.

Samuel Hahnemann, homöopaatia asutaja, praktiseeris Köthenis aastatel 1821 kuni 1834, ja sel ajal avaldas ta paljud oma hästituntud tööd. Aastal 1855 avas tema õpilane Arthur Lutze suurejoonelise homöopaatilise kliiniku. Hahnemanni kodu on nüüd avatud turistidele ja sisaldab tegelikult töötavat homöopaatilist praktikat. Linnast on saanud homöopaatia rahvuslik keskus, kongresside asupaik ja uue Euroopa Homöopaatilise Raamatukogu asukoht.

Peamised vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • St. Jakobi kirik (~1400), ristimiskarika tegi Bertel Thorvaldsen; valitsenud vürstide sarkofaagidega krüpt; Friedrich Ladegasti orel.
  • St. Agnuse kirik (1699), siin käis Johann Sebastian Bach. Lucas Cranach Noorema "Viimane õhtusöömaaeg" (1565); Antoine Pesne maal (1713); Wilhelm Rühlmanni orel.
  • Katoliiklik St. Maria kirik (1830), ehitas Gottfried Bandhauer; see on üks silmapaistvamaid 19. sajandi sakraalehitisi Põhja-Saksamaal; Anton Feithi (1872–1929) orel; krüpt viimasena valitsenud Anhalt-Kötheni hertsogi sarkofaagiga.
  • Valitsenud vürstide palee (1597), nüüd muuseum — Versailles-stiilis peeglisaal (1722), samuti need ruumid, kus esitati esmakordselt paljud J. S. Bachi ilmalikud muusikateosed.
  • Naumanni ornitoloogiamuuseum.
  • Linna ja kreisi ajaloomuuseum.
  • Eelajaloo muuseum.
  • Bachi maja
  • Eichendorffi ja Hahnemanni kodud.