Julija Pajevska
| Julija Pajevska | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
19.12.1968 Kiiev, Ukraina |
Julija Pajevska (ukraina keeles Юлія Георгіївна Паєвська, hüüdnimi Taira; sündinud 19. detsembril 1968 Kiievis) on Ukraina vabatahtlik ja sõjaväemeedik.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Tegevus tsiviilis[muuda | muuda lähteteksti]
Pajevska töötas kuni 2014. aastani disainerina. Samuti tegeles ta aikidooga, on töötanud aikidootreenerina ja on ühtlasi olnud Ukraina aikidooföderatsiooni president. Meditsiini õppima ajendas teda enda sõnul just töö treenerina, kuna sport ja vigastused käivad käsikäes.[1]
Ta liitus detsembris 2013 meedikuna Euromaidaniga ja hakkas kasutama hüüdnime Taira.[2]
Sõjaväemeedikuna[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast sõja puhkemist 2014. aastal tegutses ta sõjaväemeediku ja sõjaväemeditsiini õpetajana Donbassis, kus viibis kuni 2018. aastani. Sel ajal asutas ta vabatahtliku meditsiiniüksuse Taira Inglid ("Ангели Тайри"), mis ravis nii tsiviilisikutest kui ka sõjaväelastest haavatuid. 2018. aastal liitus ta Ukraina relvajõududega, tema üksus paiknes Mariupolis, kus ta juhtis 61. mobiilset hospitali. 2020. aastal ta demobiliseeriti, ent jätkas vabatahtliku parameedikuna.[3]
Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aastal jätkas ta meedikuna tegevust Mariupolis.[3]
2021. aastal oli ta saanud kehakaamera, et jäädvustada oma tegevust dokumentaalsarja jaoks. 6. veebruarist kuni 10. märtsini 2022 salvestas ta 256 GB videoid. 15. märtsil andis ta piiramisrõngas Mariupolis mälukaardi Associated Pressi ajakirjanikule, kes selle linnast välja smugeldas.[2]
Vangistus[muuda | muuda lähteteksti]
16. märtsil 2022 langes Pajevska koos kiirabiauto juhiga Vene sõjaväelaste kätte vangi.[2] Hiljem näidati teda korduvalt Venemaa propagandakanalites, ent Venemaa võimud ei tunnistanud tema vangis viibimist ja väitsid, et ei tea ta asukohta. Pajevska vabastati pärast kolmekuulist vangistust 17. juunil 2022.[4]
Vigastus ja Invictus Games[muuda | muuda lähteteksti]
Teenistuse käigus sai Pajevska vigastada, mille tagajärjel paigaldati talle puusaproteesid.[1]
Vigastatud veteranina pidi ta võistlema 2020. aasta Invictus Gamesi mängudel ujumises ja vibulaskmises.[2] Koroonapandeemia tõttu lükati spordivõistlus kaks aastat edasi, 2022. aasta aprilli. Vangistuses viibimise tõttu ei saanud Pajevska seega mängudel osaleda ja tema asemel võistles seal tema tütar Anna-Sofija Puzanova, kes võitis vibulaskmises pronksmedali.[5][6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 «Ангели» стріляють з лука: «Тайра» – учасниця Invictus Games 2020 Armyinform, 29. november 2019.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Captive medic’s bodycam shows firsthand horror of Mariupol AP News, 19. mai 2022.
- ↑ 3,0 3,1 Вона допомогла дістати з-під завалів 66 жінок, дітей, літніх людей. Історія парамедикині Тайри, яка потрапила у полон РФ Suspilne, 17. mai 2022.
- ↑ Українську волонтерку Тайру звільнили із полону Suspilne, 17. juuni 2022.
- ↑ Донька взятої в полон військами РФ української волонтерки завоювала медаль на "Іграх нескорених" tsn.ua, 18. aprill 2022.
- ↑ Anna-Sofia Puzanova Invictus Games'i tulemuste veebilehel.