Joosep Nõu

Allikas: Vikipeedia

Joosep Nõu (24. juuli 1906 Muhu-Suure vald, Saaremaa13. aprill 1999 Uppsala) oli Eesti põllumajandusteadlane ja haridustegelane.[1]

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Joosep Nõu oli talupidaja poeg, Enn Nõu isa.[1]

1926. aastal lõpetas Nõu Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja 1931 põllumajandusteaduskonna, 1930–31 õppis ka TÜ õigusteaduskonna majandusosakonnas, mag. agr. (1934, TÜ), väitekiri "Talundite suuruse mõju tasuvusse Eestis võrdlevalt Taani, Rootsi ja Soome tasuvuse andmetega" (Konjunktuur (1935) 7), dr. agr. (1967, Uppsala Põllumajandusülikool), väitekiri "Studies in the development of agricultural economies in Europe" (Uppsala, 1967, avaldatud ka jaapani keeles).[1]

Õppimise ajal töötas Nõu ühtlasi 1929 Raadi katsejaamas ning 1930–31 TÜ kultuurtehnika ja geodeesia kabineti assistendina. 1932–33 omandas TÜ didaktilis-metoodilises seminaris põllumajanduslike ainete õpetaja kutse. Oli 1932–33 Vahi Põllutöö- ja Aiandus-mesinduskooli ja 1933–37 Kuremaa Karjakontrollassistentide kooli õpetaja, 1937–38 Polli Põllutöö- ja Aianduskooli juhataja, 1938–40 Haridusministeeriumi põllutöökoolide peainspektor, 1941–44 Haridusdirektooriumi põllumajandusliku kutsehariduse osakonna juhataja. Läks 1944 Rootsi, kus töötas aastani 1973 Uppsala Kuninglikus Põllumajandusülikoolis, esialgu assistendina, pärast doktoriväitekirja kaitsmist oli põllumajandusökonoomika dotsent.[1]

Teadustöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Joosep Nõu uurimisvaldkonnad olid põllumajandusökonoomika, Eesti põllumajandusliku kinnisvara pärimisõigus, põllumajandushariduse probleemid. Tutvus 1936 Soomes seal tehtava põllumajandusökonoomika-alase teadustööga. Osales aktiivselt APS-i toimkondades ja raamatukogu töös. Rootsis jätkas uurimistööd põllumajandusökonoomika ja selle ajaloo küsimustes. Tegi uurimisreise Hollandisse, Saksamaale, Šveitsi, Austriasse, Norrasse, Taani, Inglismaale ja Soome. 1967 ilmunud doktoriväitekiri sai kiiresti rahvusvaheliselt tuntuks.

Nõu oli paljude Põhjamaade ja rahvusvaheliste põllumajandusteaduse organisatsioonide liige, Uppsala Eesti Seltsi abiesimees (1944–46), aastast 1946 Eesti Agronoomide Seltsi Rootsis, Vabade Eestlaste Põllumajandusliidu, Eesti Rahvusfondi, Eesti Komitee, ETS Rootsis liige. ÜS Raimla koguteose "Omariikluse taustal" (Uppsala, 1955) toim. Avaldas Rootsis üle 500 teadustrükise ja aimeartikli, sh u 100 teadustrükist põllumajandusökonoomika alalt ning rohkesti ülevaateid Eesti põllumajandusteadlastest. Suur osa tema uurimustest on säilinud käsikirjades.[1]

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Akadeemiline Põllumajanduslik Selts põllumajandusliku teaduse ja hariduse edendaja ning kodumaa põllumajanduse arengu uurijana. // Akadeemiline Põllumajanduse Selts 1920–1930, Tartu, 1930
  • Loomakasvatuse arendamissihte idanaaberriigis. // Agronoomia 13 (1933)
  • Talundite suuruseküsimuse käsitlus põllumajanduslikus kirjanduses. // Agronoomia 14 (1934)
  • Talu pärandamisõiguse reformi vajadus ja suund. // Agronoomia 17 (1937)
  • Eesti põllumehe traditsioonidest. // Eesti Kool 2 (1938)
  • Põllumajanduse kutseharidus. Tallinn, 1943
  • Rahvusvahelised organisatsioonid põllumajanduse alal. // Vabade Eestlaste Põllumajandusliidu aastaraamat 1951
  • Produktivitet och produktivitetsberäkningat inom jordbruket (kaasautor O. Nilsson). Uppsala, 1953
  • Eesti põllud, metsad, vesi. // Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas. I. Stockholm, 1954
  • Hoop Eesti põllumajandusele sotsialiseerimisest 1940. // Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas. III. Stockholm, 1956
  • Mjölkkornas kapacitetsutnyttjande i driftsekonomisk belysning. Uppsala, 1958
  • Studies in the Development of Agricultural Economics in Europe. Uppsala, 1967
  • En vetenskapshistoria för lantbruksekonomin. // Ny Jord 55 (1968)
  • Landbruksekonomins krönika 1900–1968 för Norden. Uppsala, 1968
  • De ekonomiska, främst agrarekonomiska, idéernas utveckling Ryssland före 1917. I. Bakgrund: Politiska idéström- ningar och ekonomisk historia. Uppsala, 1968

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 24

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eesti teaduse bibliograafiline leksikon, 3. köide
  • Eesti entsüklopeedia 14, 333
  • Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 83
  • Joosep Nõu – magister agronomiae. // Agronoomia 14 (1934), 289
  • Aamisepp, A.. Agr. dr Joosep Nõu 90-aasta juubelipäev. // Eesti Päevaleht (1996) 27. VII
  • Lilover. L. Joosep Nõu – in memoriam. // Agraarteadus 2 (1999)
  • Joosep Nõu – in memoriam. // Postimees (1999) 15. IV
  • Agr. dr. Joosep Nõu, põllumajandusökonoomia dotsent Rootsi Põllumajandusülikoolis, Uppsalas Rootsis, endine põllutöökoolide peainspektor Eestis. Biograafia ja teaduslike ning teiste tööde bibliograafia. Koost dotsent Enn Nõu. Uppsala. (Käsikiri TTEÜ arhiivis)
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.