Jakob I (Baden-Baden)
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2022) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Jaanuar 2022) |
| Jakob I | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
15. märts 1407 Hachberg |
| Surmaaeg |
13. oktoober 1453 Mühlburg |
| Abikaasa | Catherine de Lorraine |
| Vanemad |
Bernhard I Anna von Oettingen |
Jakob I (15. märts 1407, Hachberg – 13. oktoober 1453, Mühlburg) oli Baden-Badeni markkrahv aastatel 1431-1453.
Jakob oli markkrahv Bernhard I ja Anna von Oettingeni vanem poeg. Jakob I oli sügavate usuliste tõekspidamistega mees, kes oli tuntud kirikute rajajana. Ta asutas Fremersbergi kloostri ja oli Baden-Badeni kollegiaalkiriku suur heategija.
Isa ettekirjutuse järgi tuli markkrahvkonna pärijateks lugeda vaid kahte tema poega. Seetõttu said ilmaliku hariduse ainult Karl ja Bernhard; teistel lastel oli range usuline kasvatus. Pärast nooruses usukutse omandamist naasis Georg korraks maailma, kuid pöördus 1454. aastal tagasi pühasse ordusse ja sai hiljem Metzi piiskopiks.
Jakob I oli oma isa vastand; Enea Silvio Piccolomini (paavst Pius II) iseloomustas teda sakslaste seas kuulsana oma õigluse ja intelligentsuse poolest.
Algusaastatel oli ta Hohenbergi perekonnavalduste valitseja, kuid 24-aastaselt sai ta Badeni valitsejaks. Teda kirjeldati kui kirglikku rüütlit ja kokkuhoidvat riigiisa ning ta oli vürstide seas populaarne vahendajana. Nii keiser Sigismund kui ka keiser Friedrich III, keda ta teenis, hindasid teda kõrgelt.
Kui tema õde Agnes põgenes raseduse katkemise tõttu keset pärandivaidlust, kaotas markkrahv oma nõude Schleswigi hertsogkonnale. Ta oli nii vihane, et sulges Agnese elu lõpuni Ebersteini linnusesse Ebersteinburgis. (Juhtumist mäletatakse kui "Gottorfi topeltkatastroofi").
Kui 1427. aastal jõustus Sponheimi leping, omandas ta valdusi Moseli jõel. 1442. aastal ostis ta Walter von Geroldsecki järglastelt 30 000 kuldna eest poole Lahri ja Mahlbergi isandkonnast.
Abielu ja lapsed[muuda | muuda lähteteksti]
Jakob abiellus 25. juulil 1418 Charles II de Lorraine'i tütre Catherine'iga. Nad said järgmised lapsed:
- Karl I (1427 – 24. veebruar 1475, Pforzheim)
- Bernhard II (hiljem õndsaks kuulutatud) (1428 – 12. juuli 1458, Moncalieri)
- Johann (1430 – 9. veebruar 1503, Ehrenbreitsteini kindlus), Trieri peapiiskop
- Margarete (1431 – 24. oktoober 1457, Ansbach)
- Georg (1433 – 11. veebruar 1484, Moyen), Metzi piiskop
- Markus (1434 – 1. september 1478), Liége'i ja Strasbourgi kanoonik
- Mathilde (1435/39 – 18. aprill 1485), Trieri abtiss
Jakobil oli ka vallaspoeg Rudolf.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
| Eelnev Bernhard I |
Baden-Badeni markkrahv 1431–1453 |
Järgnev Karl I ja Bernhard II |