Jahilaskmine

Allikas: Vikipeedia

Jahilaskmine on laskespordiala, kus sileraudsetest sportrelvadest lastakse lendavaid pigitaldrikuid või liikuvaid märke ning vint sportrelvadest seisvaid või liikuvaid märke.

Euroopa riikides ainüksi on kasutusel ja lastakse üle 80 jahilaskeharjutuse, palju on erinevaid jahilaskeharjutusi maailmas, pole täpselt teada.

Jahilaskmine lendavate märkide ehk nõndanimetatud pigitaldrikute, rahvasuus ka pigilindude (clay pigeon shooting) laskmise osas jaguneb kaheks.

Lendavate märkide pihta laskmiseks kasutatakse 12 kaliibriseid sileraudseid jahisportrelvi, mis omakorda võivad olla kas kaheraudsed jahipüssid või üheraudsed poolautomaatsed jahirelvad. Laskemoonana kasutatakse sõltuvalt harjutusest kas 24 või 28 grammise haavlilaenguga padruneid kus haavlite lubatud läbimõõt on 2,0...2,5 mm ehk haavlinumbritega 9...7.

Märkidena kasutatakse põhiliselt lendavaid ja veerevaid, enamasti oranži värvi 60...110 mm läbimõõduga ja 36... 182 g raskuseid pigitaldrikuid. Standardmärk on 110 mm läbimõõdus ja kaalub 105 g. Märkide (taldrikute) materjaliks on pigi ja kukermiidi segu või mõne muu analoogse aine lisamine pigile märkidele purunemise hõlbustamiseks.

Jahilaskmise alla kuuluvad ka vint ja sileraudsetest relvadest lastavad jahipraktilised kuuliharjutused liikuvatele ja seisvatele märkidele nagu "Jooksev metsiga" lastakse sileraudse relvaga distantsilt 35 meetrit, harjutused JM-1 ... JM-7 ja 50 meetri distantsilt, harjutused VJM-1 ... VJM-4. "Jooksev põder" lastakse vintrelvast 50 ja 100 meetri distantsilt, harjutused JP-1 ... JP-4. Harjutus VSS ehk seisvad siluettid lastakse vintrelvast 100 meetriselt distantsilt. Neid kuuli harjutusi kordineerib ja arendab Eesti Jahispordi Liit.

Eestist pärit jahilaskurid on maailmas väga tunnustatud ja tuntud. Meil on ette näidata OM hõbemedal kaevikrajal (Tokio) Maailmameistritiitel kaarrajal (2006), ning teisigi väga kõrgeid kohti Euroopa- ja Maailmameistrivõistlustelt.