Jäärak

Allikas: Vikipeedia

Jäärak ehk uhtorg ehk uhtnõva ehk ovraag on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. Uhtoru pikkus võib ulatuda mõnest meetrist kuni mitme kilomeetrini.

Uhtorud on levinud Euroopas rohtlas ja metsarohtlas Sise-Aasias, Hiinas lössivööndis, USAs ja mujal.

Kui jääraku nõlvad muutuvad lamedamaks ja on kaetud taimestikuga, siis tekib uurak. Jäärak ja uurak erinevad selle poolest, et uuraku servades on pinnas kinnistunud, kaetud rohu ja vahel põõsastega ega erodeeru edasi, seevastu jäärakus on pinnas paljastunud ja ta on vastuvõtlik erosioonile.

Jäärakud kahjustavad põlde ja tekitavad kahju põllumajandusele. Sellepärast on välja töötatud võtted pinnase ärauhtumise vältimiseks, näiteks niiskuse paigalhoidmise kaudu põldudel. Nende võtete hulka kuuluvad vallid, terrassid, kuivenduskanalid, paisud, tammid, tugiseinad jne. Olemasolevate jäärakute laienemise vältimiseks istutatakse nende kallastele metsa, mille juured hästi pinnast kinni peavad, ja kaitstakse olemasolevat metsa. Jäärakute kaldaid muudetakse laugemaks, et pinnas sellesse nii kergesti ei variseks.