Jää ja tule laul

Allikas: Vikipeedia

"Jää ja tule laul" (originaalis A Song of Ice and Fire ) on George R. R. Martini eepiline romaanisari. Sari koosneb seitsmest raamatust, millest seni on avaldatud viis. Ilmavalgust on näinud A Game of Thrones, A Clash of Kings, A Storm of Swords, A Feast for Crows, A Dance with Dragons, kirjutamisjärgus on veel The Winds of Winter ja A Dream of Spring. Eesti keelde on neist tõlgitud esimesed neli, mis kõik on omakorda jagatud kahte ossa: "Troonide mäng", "Kuningate heitlus", "Mõõkade maru" ja "Vareste pidusöök".

2011. aastal hakkas HBO kanal tootma "Jää ja tule laulul" põhinevat telesarja "Game of Thrones", mis sai oma nime romaanisarja esimese raamatu järgi.

Sisu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarja tegevus toimub väljamõeldud maailmas, mis on juba aastatuhandeid kannatanud sõdades ja katastroofides. Kui Westerose mandril asuva seitsme kuningriigi kuningas Robert Baratheon jahil saadud haava sureb, leiab aset rida sündmusi, mis ähvardavad riigi lõhestada. Kuninga Käsi Eddard Stark (Ned) üritab kõigest väest ennetada rahutusi ning soovib trooni anda kuningas Roberti nooremale vennale Stannis Baratheonile, kellele see pärimisseaduse järgi peaks minema, kuna tema abikaasa, kuninganna Cersei Lannisteri lapsed on tegelikult sigitatud viimase kaksikvenna Jaime Lannisteriga. Cersei soovib troonil näha oma kolmeteistkümneaastast poega Joffrey Baratheoni. Enamik kuningriigist peabki Joffreyt seaduslikuks troonipärijaks, kuna see, et Cersei lapsed pole Roberti omad, on teada väga vähestele. Ka enamik kuninga nõukogust näeb parema meelega kuningana Joffreyt kui Stannist ja seetõttu õnnestub kuninganna Cerseil haarata võim ja lasta Ned reetmise ettekäändel vahistada.

Kui Eddard Starki üle asutakse kohut pidama, laseb lapskuningas Joffrey ta hukata. See tegu külvab kuningriigis palju pingeid ning Eddardi vanem poeg Robb Stark kogub kokku sõjaväe, et maksta kätte oma isa surma eest. Relvile tõusevad ka Roberti vanem vend Stannis, kes on ebaseaduslikult ilma jäetud talle õigusega kuulunud troonist, kui ka noorim vend Renly Baratheon, kes loodab tänu oma pärusvalduste ja võimsa Kõrgaia isanda Mace Tyrelli toetusele troonile saada. Puhkeb sõda, mida hakatakse Viie Kuninga sõjaks, kuna pärast Nedi hukkamist kuulutavad Põhja mehed Robbi Põhja kuningaks ning Raudsaarte isand Balon Greyjoy võtab endale tagasi Raudsaarte kuninga tiitli. Samal ajal tõstab Põhjas asuva Müüri taga pead iidne kuri võim, Ebalased, kes ähvardab maa igaveseks katta pimeda ja külma talvega.

Müür asub kaugel Seitsme Kungingriigi põhjaosas ning eraldab tsiviliseeritud ühiskonda ja kauget põhja tundmatuid maid ja tsiviliseerimata rahvaid. Müür on oma paigas peaaegu täies ulatuses idast läände ulatuv ning mitmesaja jala kõrgune kivist ja jääst rajatud ehitis. Müüri peamiseks ülesandeks on aga hoida seitsme kuningriigi rahvaid Müüri taga varitsevate ebalaste ja muude maagiliste, kuid unustusse vajunud ohtude eest. Müüril peab vahti Öine Vahtkond, keda sageli kutsutakse ka Mustaks Vennaskonnaks. Öise Vahtkonna ülesandeks on pidada vahti, et metslased ei pääseks üle Müüri ning vajadusel Müüri parandada ja kõrgemaks ehitada. Müüri juures asub 19 Öise Vahtkonna linnust, millest romaani toimumise ajaks on kasutusse jäänud vaid 3: Varjutorn, Must Kants ja Idalinnus.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]