Institutsionaalne majandusteadus

Allikas: Vikipeedia

Institutsionaalne majandusteadus on suunatud inimeste loodud institutsioonide rollide mõistmisele majanduselus toimuvates tegevustes.

USAs oli institusionalik majandusteadus peamine majandusteaduse suund ja seda esndasid sellised majandusteadlased nagu Thorstein Veblen, Wesley Mitchell ja John R. Commons. Mõned institutsionalistid näevad ka Karl Marxi kui institutsionalismi esindajat, kuna ta kirjeldas kapitalism kui ajalooliselt sidusat süsteemi. Teised institutsionalistid ei nõustu Marxi kirjeldusega kuna ta ei näinud kesksena mitte turge, raha ja tootmise eraomandust vaid neid kõike kui indiviidide tegevuse tulemust.

Institutsionalism tänapäeval[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäevases institutsionalismis on mitmeid erinevaid suundi: uus-institutsionalism, mida esindab Nobeli preemia saanud Douglass North ja institutsionaalne poliitiline ökonoomia ning "vana" või "kriitiline" institutsionalim (millele neoklassikaline majandusteadus radikaalselt vastandub) ning mida seondatakse Cambridge majandusteadlase Ha-Joon Chang, Daniel Bromley (Wisconsin-Madison Ülikool), Warren Samuels (Michigani Ülikool) ja Geoffrey Hodgson Hertfordshire Ülikoolist. Institutsionaalse majandusteaduse muutumist peavooluks võib jälgida sellisete Nobeli preemia võitjate nagu Daniel Kahneman, Thomas Schelling, Gunnar Myrdal ja Herbert Simon töödes.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]