Thorstein Veblen

Thorstein Bunde Veblen (30. juuli 1857 – 3. august 1929) oli norra päritolu Ameerika Ühendriikide sotsioloog ja majandusteadlane.

Koos John R. Commonsiga asutas ta institutsionaalse majandusteaduse liikumise. Ta on tuntud USA majanduse kriitikuna. Tema tuntuim teos on "The Theory of the Leisure Class" (1899; eesti keeles "Jõudeklassi teooria. Majandusteaduslik uurimus institutsioonidest", tlk Alari Purju, Ilmamaa, Tartu: 2023).

Vebleni institutsionaalne lähenemine majandusteadusele põhines kahel klassikalise ökonoomika alustalal:

Marshalli nõudluskõveral ja
veendumusel, et töölised töötavad ainult sellepärast, et neile makstakse, mitte töö enda pärast.

Põhiliselt kritiseeris Veblen uusklassikuid marginalistliku lähenemise pärast. Ta ei jaganud arvamust, et majandussüsteem liigub järk-järgult oma tasakaaluasendi poole, ja eitas üldise tasakaalu võimalikkust.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Thorstein Veblen sündis Ameerikas 1857. aastal Norra emigrantide peres. Tema lapsepõlv oli võrdlemisi vaene. Majandusteaduse asemel^[küsitav] õppis Veblen Yale'i Ülikoolis filosoofiat. Lõpetanud Yale'i Ülikoolis doktorantuuri, pakuti talle tööd Cornelli ökonoomika õpetajana. Veblen kirjutas mitmeid tollel ajal ebatüüpilisi teoseid, nagu "Majandusteooria ja naiste riided", "Naiste barbaarne staatus" jne. Tema õpetamisstiil oli noriv ja kiusav, tihti palus ta enamikul oma õpilastest majandusteadusega tegelemine lõpetada, ja oli tänulik, et enamik teda kuulda võttis.

Aastal 1899 avaldas Veblen oma tuntuima teose "Jõudeklassi teooria. Majandusteaduslik uurimus institutsioonidest", mis kritiseeris uusklassikalist tarbijateooriat. Kui uusklassikud eeldasid, et inimesed on tarbimisotsustes sõltumatud, siis Veblen väitis, et nad seda ei ole. Enamik inimesi on oma otsustes sõltuvuses sellest, mida teised tema ümber teevad, mis on moodne jne. Enesealalhoiuinstinkt on küll esmane, mida inimesed tunnevad, kuid peale selle mõjutavad enamasti inimese otsuseid siiski sotsiaalne staatus ja omandisuhted. Vebleni vaatlused on enam tunnustust leidnud küll sotsioloogide, mitte majandusteadlaste silmis.

Aastal 1950 kirjutas professor Harvey Leibenstein artikli "Vebleni efektidest", kus ta väitis, et Marshalli nõudluskõverad kaotavad tihti oma tähenduse. Nõudlus "Vebleni kaupade" järgi sõltub kauba kogusest ja tarbija subjektiivsest arvamusest hinna kohta, mida teised tarbijad arvavad teda olevat selle kauba eest maksnud.

Veblen ei koostanud mingit kindlat majandusmudelit, ja arvas, et ka mitte keegi teine ei suuda seda teha. Vebleni teoseid on alati peetud teistmoodi ja mõnusaks lugemiseks.

Eesti keeles on ilmunud "Jõudeklassi teooria. Majandusteaduslik uurimus institutsioonidest" (Tartu, Ilmamaa, 2023).