Ilkka Remes

Allikas: Vikipeedia
Ilkka Remes
Sünninimi Petri Pykälä
Sünniaeg 13. detsember 1962 (51-aastane)
Sünnikoht Luumäki, Soome
Rahvus soomlane
Koduleht ilkkaremes.com

Ilkka Remes (kodanikunimega Petri Pykälä; sündinud 13. detsembril 1962 Luumäkis) on soome kirjanik.

Remesi loomingu paremiku moodustavad tänapäevaprobleeme käsitlevad põnevusromaanid nii noortele ja täiskasvanutele, kus sageli mängivad olulist osa poliitilised motiivid. Tema teoste populaarsus on suur ja romaanide läbimüük ületas 2006. aasta keskpaiku miljoni eksemplari piiri[1]. Kirjaniku romaanide on tõlgitud mitmetesse väliskeeltesse.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta on lõpetanud Turu kõrgema kaubanduskooli, täiendanud end kommunikatsiooni alal Londonis ning töötanud sel erialal Soomes ja teistes riikides. Jäänud vabakutseliseks kirjanikuks, on ta elanud peamiselt Belgias ja Soomes.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Romaanis Pääkallokehrääjä kujutab Remes fiktiivset kommunistlikku riiki Soomet, mis sündis seoses sellega, et Nõukogude Liit vallutas Soome 1944. aastal. Romaani Karjalan lunnaat põhiteemaks on küsimus Karjala omastamisest Nõukogude Liidu poolt ja Karjala tagastamise probleem. Pedon syleily kujutab seda, kuidas vene salakuulaja plaanitseb Carl Gustaf Emil Mannerheimi salajast mõrvamist. Romaanis Ruttokellot külvab vene kurjategijate rühm Soome presidendivalmiste aegu segadust. Uhrilento peategelane satub suuriigi salajaste operatsiooni keskele. Romaanis Itäveri põimuvad Venemaa presidendiga seotu ja Soome poliitikute nn soometumine. Romaanis Ikiyö (eesti k. “Ürgöö”) üritavad Venemaa relvaarsenali kasutavad looduskaitsjad oma ideede nimel terroristlikku akti. Hiroshiman portti jutustab arhiivis leidunud disketist, millel leidub Soome presidendi mineviku kohta diskrediteerivaid andmeid ja see viib suurriikide salajase operatsioonini. Nimessä ja veressä käsitleb paralleelselt Pudasjärvis toimunud lestadiolaste mõrvade ja Iraagis toimunud inimröövi väljaselgitamist. Romaanis 6/12 võtab serblaste kuritegelik rühmitus pantvangiks vippide peole kutsutud külalised. Romaan Pyörre käsitleb avalikkuse eest varjatut Balti mere piirkonnas ja sealhulgas ka parvlaeva "Estonia" uppumisega seotud saladusi. Remesi noorteromaanid räägivad Aaro Korpi nime kandva poisi seiklustest. Poiss on mitmetes Remesi täiskasvanutele mõeldud romaanides esineva uurija Antti Korpi poeg ja seikleb vahel ka nendes teostes.

Romaanid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Noortekirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Piraadid" – Piraatit, 2003; eesti keeles: tõlkinud Meelik Mallene. Tallinn, Balti Raamat 2008. 243 lk. ISBN 9789985849446
  • Musta kobra (2004)
  • Pimeän pyöveli (2005)
  • Kirottu koodi (2006)
  • Hermes (2007)
  • Draculan ratsu (2008)
  • Operaatio Solaris (2009)

Vahejuhtumeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Lugenud romaani Ruttokellot, väljendas Soome välisminister Erkki Tuomioja oma kodulehel jaanuaris 2001 pahameelt, et Remesi loomingus on ryssävihaga seostuv kurjus suunatud Venemaa ja venelaste vastu.[2]
  • Vene kirjanik Viktor Suvorov on väitnud, et mõned kohad Remesi romaanis Pedon syleily olevat plagiaadid tema romaanist “Akvaarium.”.[3]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kalevi Jänti kirjandusauhind (1998)
  • Vuoden johtolanka auhind (1999)
  • Olvi-säätiö kirjandusauhind (1999)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti meedia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislinke[muuda | redigeeri lähteteksti]