Honoré Fabri

Allikas: Vikipeedia

Honoré Fabri (ladinapäraselt Honoratus Fabrius) (1607 Ainis, Prantsusmaal - 8. märts 1688 Roomas) oli Prantsuse jesuiidi teoloog, matemaatik ja füüsik.[1]

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1626. aastal liitus Fabri Avignonis Jesuiitide orduga. Kaheksa aasta vältel õpetas ta filosoofiat ning kuus aastat matemaatikas jesuiitide kolleegiumis Lyonis, kus tema ümber kogunes ohtralt õpilasi[1]: nende hulka kuulusid näiteks Pierre Mousnier, Francois de Raynaud, Jean-Dominique Cassini and Philippe de La Hire[2]. Seejärel kutsuti Fabri Rooma, kus temast sai teoloog paavstliku penitentsiaariumi juures (Sacra Paenitentiaria, üks kolmest Rooma kuuria tribunalist) Vatikanis. Sellesse ametisse jäi ta 30 aastaks.[1]

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Prantsuse jesuiidi ajaloolane Carlos Sommervogel loetleb 31 Fabri avaldatud tööd, samuti 14 käsikirja Lyoni raamatukogus.[1]

Fabri tähtsamate tööde hulka kuuluvad:

  • "Pithanophilus, seu dialogus vel opusculum de opinione probabili..." (Rooma, 1659). Seda kirjutist ründas Vatikani raamatukogu prefekt Stephanus Gradius oma kirjatöös "Disputatio de opinione probabili" (Rooma, 1678; Mechlin, 1679).
  • "Honorati Fabri, Societatis Jesu, apolgeticus doctrinæ moralis ejusdem Societatis" (Lyon, 1670; Köln, 1672). 11 dialoogist koosnev teos käsitleb probabilismi, selgitades selle olemust ja lükates ümber vastuväiteid. Kölni väljaanne oli märgatavalt mahukam, kuid ei pälvinud kiriku heakskiitu. Varsti pärast ilmumist lisati see keelatud raamatute nimekirja.
  • "Una fides unius Ecclesiæ Romanæ contra indifferentes hujus sæculi tribus librus facili methodo asserto" (Dillingen, 1657).
  • "Summula theologica in quâ quæstiones omnes alicujus momenti, quæ a Scholasticus agitari solent, breviter discutiuntur ac definiuntur" (Lyon, 1669). Selle kirjutise aluspõhimõtted erinevad suuresti Aristotelese omadest.
  • "Euphiander seu vir ingeniosus", (Lyon, 1669; Viin, 1731; Budapest, 1749; Ofen, 1763).[1]

Enamik Fabri ülejäänud töödest tegelevad filosoofia, matemaatika, füüsika, astronoomia ning isegi zooloogiaga. Teoses inimese kohta väitis ta end olevat avastanud vereringe juba enne William Harveyt. Küsimust uurinud teadusloolane Auguste Bellynck jõudis siiski järeldusele, et parimal juhul võis Fabri teha avastuse Harveyst sõltumatult.[3] Ta avaldas mitmeid artikleid Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes[2].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Carlos Sommervogel "Bibl. de la C. de J. (Brussels and Paris, 1892), III, 511-521
  2. 2,0 2,1 "Honoré Fabri, S.J. (1607 to 1688) and his post-calculus geometry"
  3. Auguste Bellynck "Cours de Zoologie" 1864, lk 23.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Carlos Sommervogel "Bibl. de la C. de J." (Brüsser ja Pariis, 1892), III, 511-521
  • Hugo von Hurter "Nomenclator Literarius" (Innsbruck, 1893), kd II, 598-600
  • Carla Rita Palmerino "Fabri, Honoré (c. 1608-1688)" Rmt: "Dictionary of Seventeenth Century French Philosophers" (toim. Luc Foisneau) London, New York: Thoemmes-Continuum, 2008, vol. I, 453-460

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]