Hispaania veinid

Allikas: Vikipeedia

Hispaania veinid on veinid, mida toodetakse Hispaanias. Viinamarju on kasvatatud Ibeeria poolsaarel vähemasti 3000 aastat, ajast, mil esimesed Foiniiklased jõudsid Lõuna-Hispaaniasse ja rajasid sealse Cadiz'i linna, mille kaudu toimus elav veinikaubandus. Hispaania on maailma suurim veinitootja pindala poolest (viinamarjakasvanduste all on ligikaudu 1,17 miljonit hektarit), samas kui toodangu poolest on see riik kolmandal kohal Prantsusmaa ja Itaalia järel. Üheks põhjuseks siin on kindlasti madal tootlikkus tänu kuivale kliimale.

Hispaania veinikasvatuse tõus algas 19. sajandi keskel, mil juuretäi (Phylloxera) laastas Euroopa veiniistandusi, sealhulgas Bordeauxi piirkonda Prantsusmaal, liikusid Prantsuse veinimeistrid üle Püreneede Rioja ja Navarra aladele, tuues kaasa oma veinitegemise laialdased kogemused.

Hispaanias kasvatatavad viinamarjasordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hispaanias on ligikaudu 400 kohalikku viinamarjasorti. Siiski 80% toodangust pärineb 20 viinamarjasordist, milledest tuntumad on:

Hispaania veinipiirkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hispaanias on suhteliselt suur arv DO klassifikatsiooni omavaid veinipiirkondi, 2 DOC piirkonda ning ülejäänud piirkonnad on VdiT. Hispaania kuulsaimad veinipiirkonnad on kahtlemata DOC staatuses Rioja ja Priorat, aga samuti Ribera del Duero. Üpriski tuntud on ka veinid Valdepeñase piirkonnast. On teada, et selle Valdepeñase veinid olid Hemingway lemmikuks.

Hispaania veinide klassifitseerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hispaania liitumisel Euroopa Liiduga korrastati muude regulatsioonide hulgas ka Hispaania veiniseadused sarnasemaks teiste Euroopa süsteemidega.

  • Vino de Mesa (VdM) – ehk tavaline lauavein, mis pärinevad klassifitseerimata veiniaedadest või mitte algupärastest viinamarjadest. Tänapäeval "Mesa" enam ei lisata, vaid veinid märgistatakse lihtsalt Vino Tinto, Vino Blanco, Vino Rosato.
  • Vino Calidad, ehk geograafilise tähisega maakonnavein, kus on 100% päritoluga viinamarjad.
  • Vino de la Tierra, alates 2012 a. IGP. 85% ulatuses kindlaks määratud piirkonnas kasvanud viinamarjadest, mis tavaliselt vastab suuremale veinipiirkonnale ning see märgitakse ka veinipudeli sildile. 15% võib olla naaberpiirkondadest.
  • DOP (varem DO, Denominacion de Origen) on määratletud algupäraga veinid, mis peavad vastama kehtestatud reeglitele. Hispaania DO staatusega veinidele on ette heidetud, et nad ei vasta piisavalt kõrgele kvaliteedile, mistõttu on püütud seda kuvandit muuta ning liigutud rangemate regulatsioonide suunas.
  • Denominacion de Origen Calificada (DOC). Kõrgeim kvaliteediklass, määratledes reegleid veelgi rangemalt võrreldes DO staatusega. DOC staatus on omistatud regioonidele millel on täheldatud järjepidevat kvaliteeti.
  • Denominación de Pago (DO de Pago) on üksikutele, rahvusvahelise reputatsiooniga maatükkidele omistatav klassifikatsioon. Loodi 2002. aastal, EU tunnustas 2003. Vastab Chateau mõistele prantsusmaal. Kui veiniaed asub DOC piirkonnas, siis märgitakse pudelile Vino de Pago Calificado.

Lisaks kasutatakse Hispaania veinide puhul ka laagerdumisaega näitavaid märgiseid:

  • Crianza – punane vein, mis on laagerdanud vähemalt 2 aastat, sellest 6 kuud tammevaadis. DOC aladel (Rioja, Priorat, "Ribiera del Duero") minimaalselt 1 aasta tammevaadis. Valged ja roosad veinid peavad olema laagerdanud vähemalt 1 aasta, sellest 6 kuud tammevaadis.
  • Reserva – punased veinid peavad olema laagerdanud vähemalt 3 aastat, sellest 1 aasta tammevaadis. Valged ja roosad veinid peavad olema laagerdanud vähemalt 2 aasta, sellest 6 kuud tammevaadis.
  • Gran Reserva – punased veinid peavad olema laagerdanud vähemalt 5 aastat, sellest 18 kuud tammevaadis ja minimaalselt 36 kuud pudelis. Valged ja roosad veinid peavad olema laagerdanud vähemalt 4 aastat, sellest 6 kuud tammevaadis.

Kui pudelile on märgitud veini korjeaasta, siis peavad vähemasti 85% marjadest olema sellest korjeaastast.

Kvaliteedireeglite täitmise järelevalvet teeb iga piirkonna Consejo Regulador, kes tegutseb riikliku kontrollorganina ja tagab selle, et regulatsioone ja standardeid vältimatult järgitakse: alates kasutatud viinamarjasortidest, saagikusest ja laagerdumisajast kuni selleni, millist teavet kuvakse veinipudelil.

Šerri[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šerri näol on tegemist kangestatud veiniga, mis tuleb peamiselt Lõuna-Hispaaniast, linnade Jerez, Sanlucar de Barrameda ja El Puerto de Santa Maria ümbrusest. Valmistatakse peamiselt Palomino viinamarjast (ca 95% piirkonna istikutest), kuid kasutada võib ka Moscateli või Piedro Ximinezit.

Cava[muuda | redigeeri lähteteksti]

Cava näol on tegemist Hispaania vahuveiniga, mida valmistatakse traditsioonilisel meetodil. Enamik vahuveini tuleb Katalooniast (umbes 95%). Cavat toodetakse peamiselt Xarel-lo, Macabeo ja Parellada viinamarjadest. Eksperimenteeritakse ka Chardonnay ja Pinot Noirga. Nimetus Cava võeti ametlikult kasutusele 1970. aastal. Täna on „Cava" märgise kasutamine lubatud vaid teatud piirkondades.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veiniguru: Hispaania veinid