Hesi Siimets-Gross

Hesi Siimets-Gross (kuni 2000. aastani Hesi Siimets; sündinud 17. mail 1976) on eesti õigusajaloolane.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on Rooma õigus ja selle retseptsioon nii Baltimaades kui ka Euroopas, põhiõigused, riigiõigus ja eraõigus 1920.–1940. aastatel. ^[1]

Hesi Siimets-Gross on üks 2005. aastal ilmunud ladina-eesti õigussõnastiku koostajaist. 2019. aastal ilmus Tartu Ülikooli kirjastuses Siimets-Grossi ja Merike Ristikivi tõlkes "Fontes iuris Romani: Rooma õiguse allikate kogumik" ning Marju Luts-Sootaki ja Hesi Siimets-Grossi kirja panduna sarjas "EV 100" raamat "Eesti õiguse 100 aastat".

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Hesi Siimets-Gross õppis aastatel 1983–1994 Johannes Semperi nimelises Tartu 8. Keskkoolis.

Ta õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja lõpetas 1999. aastal ülikooli bakalaureusekraadiga. 2002. aastal kaitses sealsamas magistriväitekirja teemal "Asja mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse Institutsioonide näitel“ (juhendaja Marju Luts-Sootak).

2011. aastal kaitses ta doktoriväitekirja teemal "Das "Liv-, Est- und Curlaendisches Privatrecht" (1864/65) und das römische Recht im Baltikum" ("Balti Eraseadus (1864/65) ja Rooma õigus Balti provintsides", juhendaja Marju Luts-Sootak). ^[1]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Hesi Siimets-Gross oli aastatel 1996–1997 hotelli Tartu jurist. 2002. aastal oli ta Tartu Ülikooli õiguse ajaloo õppetooli teadur, 2002–2004 õiguse ajaloo assistent ja 2004–2012 õiguse ajaloo lektor. Alates 2012. aastast on ta Tartu Ülikooli õiguse ajaloo ja Rooma õiguse dotsent ^[1] ning on juhendanud palju uurimis- ja magistritöid.

Aastatel 2004–2007 ja taas alates 2012. aastast on ta olnud Euroopa Liidu Kohtu jurist-lingvist. ^[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

2000 – "Eesti mõtteloo" stipendium
2002 – Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilaste teadustööde konkursi II auhind
2011 – Haridus- ja Teadusministeeriumi üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi tänukiri
2013 – Rooma õiguse uurimisauhinna "IX Premio Gerard Boulvert" nominent
2015 – Academica stipendium Eesti-Saksa koostöö arendamiseks. ^[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Hesi Siimets-Gross, Merike Ristikivi. "Fontes iuris Romani: Rooma õiguse allikate kogumik". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019
Marju Luts-Sootak , Hesi Siimets-Gross. "Eesti õiguse 100 aastat". Post Factum, 2019. ISBN 9789949603657
Kristi Viiding, Thomas Hoffmann, Hesi Siimets-Gross, Patryk Sapala . The Correspondence of David Hilchen. Early Modern Letters Online, 2018
Marju Luts-Sootak, Irene Kull, Karin Sein, Hesi Siimets-Gross. "Legal pluralism - qui bono?" University of Tartu Press, 2018
Katrin Kello, Hesi Siimets-Gross. Kohtuasjad in puncto libertatis: isiku staatuse tuvastamise lähtekohad asehaldusaja Eestimaal. Ajalooline Ajakiri, 2017, 2/3, lk 257−308.
Jaan Sootak, Ene Andresen, Talis Bachmann, Hesi Siimets-Gross, Mari Ann Simovart, Maarja Torga, A. Värv. "Üliõpilastöö kirjutamine ja vormistamine. Juhend õigusteaduskonna üliõpilastele". Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2011; 2., täiendatud ja parandatud trükk 2016.
Jaan Sootak, Ene Andresen, Talis Bachmann, Hesi Siimets-Gross, Mari Ann Simovart, Maarja Torga, A. Värv. "Writing and Formatting Student Works. A Guide for Law Students". 2nd Improved and Revised Edition. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2016.
Hesi Siimets-Gross, Marelle Leppik. Estonia: First Landmarks of Fundamental Rights. – Suksi, Markku jt (toim). First Fundamental Rights Documents in Europe. Cambridge-Antwerp-Portland: Intersentia, 2015, lk 295-308.
Hesi Siimets-Gross. Die Ausdrücke status libertatis, civitatis und familiae. Savignys berechtigte Kritik an den neueren Juristen? – Corbino, Al.; Humbert, M.; Negri, G. (toim) Homo, caput, persona. La costruzione giuridica dell'identità nell'esperienza romana. Dall'epoca di Plauto a Ulpiano. Pavia: IUSSP, 2010, lk 217-245.
Klaus Adomeit, Merike Ristikivi, Hesi Siimets-Gross. "Ladina-eesti õigussõnastik". Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005.