Henry Cromwell

Allikas: Vikipeedia
Henry Cromwell

Henry Cromwell (20. jaanuar 1628 Huntingdon23. märts 1674 Wicken, Cambridgeshire) oli Oliver Cromwelli ja Elizabeth Bourchier neljas poeg, tähtis poliitikategelane Inglise kodusõja järgsel Iirimaal.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Henry Cromwell sündis Huntingdonis ning sai hariduse Emmanuel College'is Cambridge'is.[1] Inglise kodusõja lõpul teenis ta oma isa armees. Oma elu aktiivsema osa veetis ta aga Iirimaal, kuhu ta 1650. aastal mõned väeüksused Oliverile appi viis. 1653–54 oli ta saadik Väikeses Parlamendis. Samal aastal abiellus Henry Chippenhami 2. baroneti sir Francis Russelli tütre Elizabethiga (surnud 1687), kellega sai hiljem viis poega ja kaks tütart.

1653–1660 oli Henry Cromwell Dublinis Trinity College'i seitsmes kantsler.

1654 oli ta tagasi Iirimaal ning pärast oma isa, nüüd juba lordprotektori mõningast nõustamist Iirimaa valitsemise asjus sai Henryst Iirimaal paiknevate vägede kindralmajor ning 1655. aasta juulist Iiri riiginõukogu liige. Nime poolest allus Henry lordasemikule (lord-deputy) Charles Fleetwoodile, kuid pärast Fleetwoodi lahkumist Inglismaale septembris 1655 jäi Cromwell praktiliselt Iirimaa valitsejaks. Ta mahendas lordasemiku iirlaste deporteerimise poliitikat ning erinevalt temast pööras ka mõningat tähelepanu inglise asunike huvidele. Erinevalt Fleetwoodist hoidis ta ka tasakaalu mitmesuguste protestantlike sektide vahel ning tema vaieldamatut populaarsust Iirimaal kinnitab Edward Hyde, 1. Clarendoni krahv.

Novembris 1657 sai Henryst endast lordasemik. Enne seda oli ta keeldunud 1500 naela aastas sisse toovast kinnisvarast, mida talle taheti kinkida; põhjenduseks tõi ta riigi vaesuse, mis polnud küll ta kõige suurem mure. 1657. aastal soovitas ta isal mitte võtta vastu kuningatrooni, ehkki oli ise 1654. aastal samasugust algatust toetanud. Pärast seda, kui Oliver Cromwell 1658. aasta veebruari teise parlamendi laiali saatis, avaldas Henry murelikult arvamust, et lordprotektor peaks toimimima mõõdukalt ja põhiseadusega kooskõlas. Oliveri surma järel tervitas ta innukalt oma venna Richardi asumist lordprotektori ametisse. Ehkki Henry määrati nüüd Iirimaa lordleitnandiks ja kindralkuberneriks, jäi ta sellele maale siiski suure vastumeelsusega.

Ehkki Henry Cromwell ütles ära ettepanekutest aidata kaasa Charles II restauratsioonile, kutsuti ta kohe pärast Richardi võimult langemist juunis 1659 tagasi Inglismaale. Vaikselt käsku täites pani ta kohe ameti maha. Ehkki Stuartite restauratsiooni käigus kaotas Henry osa oma kinnisvarast, lubas kuningas tal jätta endale mõisa, mille too oli Iirimaal ostnud.

Henry Cromwelli viimased aastad möödusid rahulikult, algul lühemat aega Chippenhamis ja seejärel Wickeni külas Cambridgeshire'is. Seal elas ta endises kloostris Spinney Abbey's, mis kuulus talle 1659–73. Valitsus teda ei tülitanud ning kinnitamata andmetel külastas teda seal septembris 1671 isegi kuningas Charles II. Henry Cromwell suri Wickenis ning maeti kihelkonnakirikusse, nagu hiljem ka tema naine.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Cromwell, Henry" in Venn, J. & J. A., Alumni Cantabrigienses, Cambridge University Press, 10 vols, 1922–1958.