Henri Cartier-Bresson

Allikas: Vikipeedia

Henri Cartier-Bresson (22. august 19083. august 2004) oli prantsuse fotograaf, keda loetakse moodsa fotoajakirjanduse isaks. Võttis varakult kasutusele 35 mm formaadilise filmi, tänu millele oli võimalik pildistada varasemast varjatumalt. Samuti aitas arendada tänavafotograafiat stiilis, mis on mõjutanud mitmeid järgnevate generatsioonide fotograafe.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Cartier-Bresson sündis heal järjel olevasse perekonda Chanteloup-en-Brie's, Seine-et-Marne'i departemangus. 1922. aastal alustas ta maaliõpingutega ning aastatel 1927–1928 jätkas juba kuulsa kubisti André Lhote käe all. 1929 alustas noor Cartier-Bresson õpinguid Cambridge ülikoolis tutvudes muuhulgas ka Inglise kirjandusega. Fotograafiaga alustas 1931. aastal olles reisil Elevandiluurannikul. Juba 1932. aastal toimus tema esimene näitus New Yorgis Julian Levi galeriis. Samuti hakati tema fotosid koheselt mitmetes ajakirjades avaldama. Samal ajal õnnestus fotograafil liikuda kergusega erinevate valdkondade vahel. 1935. aastal pööras Cartier-Bresson oma tähelepanu filmide loomisele. USA-s viibides tegi koostööd kuulsa fotograafi ja filmitegija Paul Strandiga. 1936–39 tegi Cartier-Bresson kaastööd prantsuse kommunistlikele ajakirjadele Ce Soir ja Regards.

Teise maailmasõja käigus värvati Cartier-Bresson Prantsuse armee Filmi ja Fotograafiaüksusesse, kuid peagi ta vangistati. Aastatel 1940–1943 viibis fotograaf Saksamaal Wuttembergi vanglas, millest õnnestus tal peale kolmandat üritust ka põgeneda. Seejärel liitus Cartier-Bresson Prantsuse Vastupanuliikumisega. Tema organiseerimisel filmiti ja pildistati Saksa okupatiooni all olevat Pariisi ning ka linna vabastamist Liitlasvägede poolt. Peale sõda sai valmis ka film sõjavangide tagasisaabumisest koju. 1947 asutati koos Robert Capa, David Seymouri ja George Rodgeriga fotoagentuur Magnum. 1948–1950 elas Cartier-Bresson Aasias, dokumenteerides koloniaalimpeeriumite lõppu, muuhulgas jäädvustades mitmeid sündmusi Hiinas ja Indias. Tema raamat "The Decisive Moment" ilmus 1952. Fotograafia viis Cartier-Bressoni ümber maailma, kuid alates 70ndatest aastatest otsustas ta rohkem keskenduda maalimisele ja joonistamisele ning fotograafia oli jäänud lõplikult tahaplaanile. Cartier-Bresson suri Montjustinis 3. augustil 2004, 95-aastasena.

Stiil ja "Otsustav Moment"[muuda | redigeeri lähteteksti]

Cartier-Bressoni "otsustava momendi" esteetika ja vastumeelsus ettekavatsetud fotograafia ja konstrueeritud tingimuste vastu on mõjutanud fotograafe alates 1930. aastatest. Paljuski on tema loodud fotograafiline stiil saanud omakorda mõjutusi kubismist – seda iseloomustab hästi pildiline geomeetria. Samas on tema fotodes täheldatav ka teatud sürrealistlik sümbolism, mis väljendub vihjetes millised füüsikalised jõud on igapäevaelu aluseks. Väikesed ootamatud momendid ja impulsiivsed liigutused on muundatud üldisemateks tähelepanekuteks. Cartier-Bressonil õnnestus raamistada näiliselt kerged spontaansed momendid, kuid jätta nendest kõrgekunstiline ja amatöörikauge mulje. Teda on peetud ka kunstimaailma üheks varjatumaks persooniks. Tema vastumeelsus avalikkuses figureerida võimendus tunduvalt peale seda, kui ta oli sunnitud Teise maailmasõja käigus end natside eest varjama. Vaatamata sellele, et Cartier-Bresson on mitmete kuulsate portreefotode autoriks, oli tema enda nägu maailmale vähetuntud. See aga võimaldas tal tänavatel rahus pildistada. Samuti ei soovinud Cartier-Bresson, et tema fotosid kunstiks nimetataks. Ta leidis, et need on kõigest tema enda sisemine reageering ajamomentidele, millele ta peale sattus. Fotode kompositsioon pidi toimuma ainult läbi pildinäidiku, mitte alles pimikus. Ta kinnitas seda veendumust lastes peaaegu kõik oma fotod trükkida tervete kaarditena ja vabadena hilisemast fotomanipulatsioonist.

Tehnika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Cartier-Bresson alustas Brownie Box-kaameraga, kuid 1933. aastal avastas enda jaoks Leica 35 mm kaamera. Selle väike suurus ning vaikne säriava võimaldas jääda fotograafil anonüümseks, mis oli tema suurim soov. Cartier-Bresson uskus, et peamine on fotograafil sulanduda oma ümbrusesse ning mitte mõjutada oma kujutatavate tegevust. Tihti ümbritses ta kaamera kroomist osad musta kleeplindiga, et muuta seda vähem silmatorkavaks. Lisadena kasutas Cartier-Bresson tavapärast 50 mm objektiivi ja maastikuvõtetel ka lainurk objektiivi, sealjuures töötades üksnes mustvalge filmiga. Välku ei kasutanud ta kunagi, leides et see on sama ebaviisakas, kui minna kontserdile, püstol käes.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Icons of photography : the 20th century / toimetanud Peter Stepan, Ilmunud Munich [etc.] : Prestel, 1999
  • The book of photography : [the history, the technique, the art, the future] / koostanud Anne H. Hoy, Ilmunud Washington, D.C. : National Geographic, c2005

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]