Helineelduvus

Allikas: Vikipeedia
Näide heli neelavast perforeeritud seinapaneelist, mis lisaks headele helineeldeomadustele on ka efektse väljanägemisega

Helineelduvus on tarindi võime vähendada ruumis tekkivate helide peegeldumisel antud tarindilt antud helide energiat. Kuigi helineelduvuse peamine mõju on ruumide järelkõla kestusele, mõjutab helineelduvus ka tarindi heliisolatsiooni võimet. Helineelduvus on peamiselt pinnakattematerjalide omadus.

Helineeldumistegur[muuda | muuda lähteteksti]

Helineelduvust iseloomustab helineeldumistegur . Helineeldumistegur on dimensioonita suurus, mis määratakse järgmiselt:

,

kus

  • on tarindile mõjuv helivõimsus
  • on tarindilt peegelduv helivõimsus

Helineeldematerjalide neelduvustegur antakse tavaliselt oktavribade kaupa sagedusribas 125–400 Hz. EN 11654[1] esitab liigitussüsteemi, mille abil helineeldematerjalid saab jaotada neeldumisteguri alusel viide klassi: A, B, C, D ja E.

Levinud materjalide helineeldumistegureid[2]
Materjal Helineeldumistegur sagedusribas (Hz)
125 250 500 1,000 2,000
Akustiline laepaneel .80 .90 .90 .95 .90
Tellissein .03 .03 .03 .04 .05
Vaibaga kaetud betoon .08 .25 .60 .70 .72
Paksem kardin .15 .35 .55 .75 .70
Marmor .01 .01 .01 .01 .02
Värvitud betoon .10 .05 .06 .07 .09
Krohvitud betoon .10 .10 .08 .05 .05
Vineer karkassil .30 .20 .15 .10 .09
Sile betoon .01 .01 .01 .02 .02
Puitpõrand .15 .11 .10 .07 .06

Neeldumispind[muuda | muuda lähteteksti]

Neeldumispind on suurus, mis iseloomustab ruumis oleva helineeldematerjali pindala ja selle materjali helineelduvust. Iga ruumis leiduva materjali neeldumispind on selle materjali helineeldumisteguri ja pindala korrutis. Seejuures on ruumi koguneeldumisala kõigi pinnakattematerjalide neeldumisalade summa

Eristamaks neeldumispinda tavalisest pindalast kasutatakse neeldumispinna mõõtühikuna sabiine, mida tähistatakse . Koguneeldumisala võrdub ruumi kogupindalaga ainult juhul, kui on tegemist ideaalse kajavaba ruumiga. Teistel juhtudel on koguneeldumisala alati ruumi sisepindade pindalast väiksem. Seejuures tasub märkida, et mingi ruumi neeldumispinna suurus võib sõltuda sagedusest, kuna helineeldumistegurid sõltuvad sagedusest.

Helineeldematerjalid[muuda | muuda lähteteksti]

Poorsed materjalid[muuda | muuda lähteteksti]

Poorsed heli neelajad on tavaliselt avatud pooridega, kummiga kaetud vahud (näiteks poroloon) või melamiinist käsnad. Need vähendavad müra oma poorses struktuuris hõõrdumise teel. Avatud pooridega vahud on väga efektiivsed mürasummutajad keskmiste ja kõrgete helisageduste korral. Madalate sageduste korral on helineelduvus väiksem. Täpne materjali helineelduvus võib sõltuda mitmetest teguritest:

  • Pooride suurusest
  • Pooride keerdumisest
  • Poorsusest
  • Materjali paksusest
  • Materjali tihedusest

Resonantsi neeldumine[muuda | muuda lähteteksti]

Resonantsi paneelid ja muud resonantsi neelajad summutavad helilaineid neid edasi peegeldades. Vastupidi poorsetele materjalidele on nad kõige efektiivsemad madalatel ja keskmistel sagedustel. Seejuures on nad enamasti efektiivsed vaid väga kitsastel sagedusribadel.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Akustika -- helineeldematerjalide kasutamine ehitistes -- neeldumistegurite klassifitseerimine (1997). "Acoustics -- Sound absorbers for use in buildings -- Rating of sound absorption". International Organization for Standardization. Vaadatud 2018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  2. Parker, Barry (15. detsember 2009). Good vibrations : the physics of music. Johns Hopkins University Press. Lk 248. ISBN 9780801897078. Vaadatud 4. jaanuaril 2019.