Heili Orav

Heili Orav (sündinud 7. aprillil 1969 Tartus) on eesti keeleteadlane.^[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas 1987. aastal Tartu 12. keskkooli, 1994. aastal Tartu Ülikooli eesti filoloogia osakonna ja 1998. aastal eesti filoloogia magistriõppe, M.A. üldkeeleteaduses (1998, TÜ), magistriväitekiri "Eesti keele direktiivverbide semantilise välja struktuur tesaurusena". Kaitses Tartu Ülikoolis 2006. aastal doktoriväitekirja "Isiksuse omaduste sõnavara semantika eesti keeles". Täiendas end 1995. a ja 1996. aastal Kopenhaageni Ärikooli korraldatud Nor-Fa suvekoolis ning kursustel Taanis ja Rootsis.^[1]

Uurimisvaldkond: omadussõnade semantika, arvutilingvistika, korpuslingvistika, eesti keele arvutianalüüs, arvutileksikonid, leksikaalne semantika. Saanud uurimistoetuse Sorosi fondilt projektile "The analysis of the semantic field of Estonian interaction verbs" (1997–1998). Osaleb rahvusvahelises projektis SENSEVAL (Word Sense Disambiguating Systems). Üle 15 teaduspublikatsiooni.^[1]

Directive verbs in Estonian WordNet. // Papers of Second Swiss-Estonian Student Workshop on Computational and Theoretical Linguistics. Zurich, 1997: http//:www.cl.ut.ee/ee/yllitised/second/zyr horay abstr html.html
Sõna tasandilt mõiste ruumi (kaasautor Kadri Vider). // Keel ja Kirjandus 1 (1998)
Adjektiivid kui semantiline probleem: wordnet-tüüpi tesauruste koostamise kogemused. // Arvutilingvistikalt inimesele. Tartu, 2000
Eesti keele korpused ja arvutileksikonid – mis on olemas ja mida veel vaja on (kaasautor Kadri Muischnek). // Arvutimaailm 8 (2002)
Keeleressursid – mis ja milleks (kaasautor). // A&A 5 (2002)
Eesti keele tehnoloogilised ressursid ja vahendid: arvutikorpused, arvutisõnastikud, keeletehnoloogiline tarkvara (kaasautor K. Muischnek). // Tallinn, 2003
Tee tööd ja näe vaeva, … aga ikka oled vihane (kaasautor E. Vainik). // Keel ja Kirjandus (2005) 4