Harilik tõnnike
Allikas: Vikipeedia
| Harilik tõnnike | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Harilik tõnnike Betonica officinalis
|
||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||
|
||||||||||||
| Sünonüümid | ||||||||||||
|
Harilik tõnnike (Betonica officinalis) on huulõieliste sugukonda nõianõgese perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Sisukord |
Kirjeldus [muuda]
Lehed enamasti juurmised, pikarootsulised, piklikmunajad, jämedalt täkilise servaga. Õisikud tihedad, tähkjad. Õied tumepunased, kuni 2 cm pikad.
Levila ja kasvukoht [muuda]
Leidub Eestis paiguti, sagedam siiski Kesk- ja Lõuna-Eestis. Kasvab puisniitudel, metsaservadel, võsastikes[1].
Kasutamine [muuda]
18. sajandil oli tõnnike hinnatud ravimtaim, millega raviti peavalu ning mille abil loodeti vabaneda puukidest. Tõnnikese kuivatatud lehti lisati tubaka hulka. Tänapäeval on ta suurepärane metsaaia taim ning värvitaim, millest saab kollast värvi. Tõnnikese lehtede hautamisveega juuste loputamine annab neile sära[2].
