Gunnar Kriik
Gunnar Kriik (15. aprill 1952 – 5. veebruar 2001) oli eesti muusik, helilooja ja laulusõnade autor.
Ta õppis lastemuusikakoolis viiulit ja klaverit. Aastatel 1968–1970 õppis Tallinna Muusikakoolis kontrabassi.
Ta töötas S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi kultuuritöötajana.[1]
1968. aastast mängis ansamblites Baltika ja Rae.[2] 1975. aastast mängis ansamblis Apelsin.
1986. aastal asutas ta ansambli Vanaviisi, esinedes seal laulja ja basskitarristina kuni 2000. aastani.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Ta kirjutas mitu Apelsini laulu, sealhulgas "Raamid", "Peeglid", "Leierkast" ja "Edison".[2]
Laulva revolutsiooni ajal 1988. aastal kirjutas ta mitu isamaalist laulu, sealhulgas "Oma maa", "Viskangi labida õlale" ja "Vana paat".[1]
Helikandjad[muuda | muuda lähteteksti]
- Helikassett "Greatest hits '75-'90" (1991)[3]
- Helikassett "Gunnar Kriik Vol.2" (1994)[4]
- CD "Ühe mehe laulud: valik laule aastatest 1976–1996" (1997)[5]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta võitis heliloojana preemiaid Arne Oidi nimelisel lauluvõistlusel.[2]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.[6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Suri helilooja Gunnar Kriik. Eesti Päevaleht, 5. veebruar 2001
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Anne Erm. Polkast rokini 2. Tallinn: Perioodika, 1989, lk 40
- ↑ "Eesti rahvusbibliograafia. Kriik, Gunnar. Greatest hits '75-'90". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 25. veebruaril 2016.
- ↑ Discogs. Gunnar Kriik Vol. 2
- ↑ "Eesti rahvusbibliograafia. Kriik, Gunnar. Ühe mehe laulud: valik laule aastatest 1976–1996". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 25. veebruaril 2016.
- ↑ Haud Tallinna Rahumäe kalmistul