Gröönimaa rahvuspark

Allikas: Vikipeedia
Asend Gröönimaal
Franz Josefi liustik
Zackenbergi uurimisjaama ümbrus

Gröönimaa rahvuspark on rahvuspark Gröönimaal, mis hõlmab saare põhja- ja kirdeosa. Pindalaga 972 000 km² on see maailma suurim rahvuspark. Loodes ulatub rahvuspark Petermanni liustikuni, kagus Kuningas Oscari fjordini ja Rypefjordini.

Rahvuspargi ala ei kuulu ühegi valla koosseisu ning piirneb lõunas Sermersooqi vallaga ja läänes Qaasuitsupi vallaga.

Rahvuspargis ei ole püsiasustust. Seal on 6 uurimisjaama, kus elab ajutiselt kokku umbes 30 inimest. Lühikesel suveperioodil liiguvad rannikul grööni kalurid ja kütid. Turistidele korraldatakse Ittoqqortoormiitist algavaid matku rahvusparki.

Uurimisjaamad ja sõjaväepostid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Daneborg (12 inimest) Siriuse patrulli peastaap
  2. Danmarkshavn (8) ilmajaam
  3. Station Nord (5) sõjaväepost
  4. Mestersvig (2) sõjaväepost 1800 m lennurajaga
  5. Zackenberg (0) suvel asustatud uurimisjaam
  6. Summit Camp (4)

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvuspark asutati 22. mail 1974 Ittoqqortoormiiti valla asustamata aladest. 1988 laiendati rahvusparki 272 000 ruutkilomeetri võrra tollase Avannaa maakonna asustamata lääneosaga praeguse suuruseni. 1977. aastal lisati rahvuspark rahvusvahelisse biosfäärikaitsealade võrgustikku.

Rahvuspargi piiridesse jäävad endised Eismitte ja North Ice'i uurimisjaamad.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvuspargis valitseb arktiline kliima. Suurem osa rahvuspargist on kaetud igijääga. Aasta keskmine õhutemperatuur on -9,8 °C kuni -16,7 °C. Talvel võib temperatuur langeda -50 °C-ni. Suvel ei tõuse õhutemperatuur enamasti üle +5 °C. Aastane sademete hulk varieerub 100 mm – 430 mm. Sisemaal on väheste sademetega külmakõrb. Põhjarannikul asuv Peary maa on maailma põhjapoolseim jäävaba maismaa-ala.

Polaaröö kestab 2,5 kuust lõunas kuni 5 kuuni põhjas Peary maal.

Fauna[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurimetajatest elab rahvuspargis 5000–15 000 muskusveist ning rannikualadel hulgaliselt jääkarusid, ja morskasid. Lisaks elavad seal polaarrebased, lemmingid, polaarjänesed, kärbid. Põhjapõdrad surid seal välja 1900 ja hundid 1934, kuid hiljem on neid seal uuesti kohatud sisserännanutena Ellesmere'ilt.

Meres ja merejääl elavad mitmed hülgeliigid ning meres leidub mitmeid vaalalisi (narval, valgevaal).

Lindudest pesitsevad seal näiteks jääkaur, valgepõsk-lagle, lühinokk-hani, jahipistrik, lumekakk, lumepüü, hahk, kuninghahk ja ronk.

Floora[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvuspargi alal leidub üle 200 taimeliigi, nende seas arktika paju, vaevakask, kukemari, harilik drüüas ja pohl. Leidub ka endeemseid liike, nt kivirik Saxifraga nathorstii (Fredskild, n.d.).

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]