Georg von Bock

Allikas: Vikipeedia
Georg von Bock
Bocki (Lahmuse) suguvõsa aadlivapp

Georg von Bock (vene keeles Георгий Тимофеевич Бок) (6. oktoober (ukj 18. oktoober) 181812. juuni 1876 Schwerin) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi mereväelane, viitseadmiral.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Georg von Bock kuulus nimekasse baltisaksa Bockide aadlisuguvõsasse. Ta oli Võisiku mõisniku polkovnik Timotheus Eberhard von Bocki (1787–1836) ja tema eestlannast abikaasa Ewa Catharina (suri 1862) ainus laps.[1] 10-aastaselt kirjutati ta õppima merekorpusesse, mille lõpetas 1835. aastal mitšmani auastmes. Teenis esialgu Musta mere laevastikus, hiljem mereväe peastaabis adjutandina. 1860. aastal arvati 1. järgu kaptenina reservi. 1865. aastal sai temast tiibadjutant, 1866. aastal kontradmiral ja 1872. aastal suurvürst Vladimir Aleksandrovitši õuemeister.[2]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Bock naitus 1847. aastal kindralmajor Dmitri Ignatjevi tütre Annaga (1824–1916). Abielust sündis kaks poega ja tütar. Vanema poja riiginõunik ja kammerhärra Vladimiri (1850–1899) surmaga kustus Bockide suguvõsa Võisiku liin.[1]

Sõjaväeline karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Auastmed[2]
Aasta Kuupäev Õlak Auaste
1833 31. detsember gardemariin
1835 21. detsember mitšman
1841 30. aprill leitnant
1851 8. aprill kaptenleitnant
1856 25. august 2. järgu kapten
1859 8. september 1. järgu kapten
1866 28. oktoober kontradmiral svita
1876 1. jaanuar viitseadmiral

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Teda autasustati Püha Anna II, Püha Vladimiri IV ja III klassi ordeni ning mitmete välismaa ordenitega.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Bd I. Görlitz 1929. Lk 584. [1]
  2. 2,0 2,1 Erik Amburgeri andmebaas. Nr 1840 [2]