Geograafiline vööde

Allikas: Vikipeedia

Geograafiline vööde ehk maastikuvööde on geograafilise sfääri suurim tsoonalne jaotusüksus. Geograafilisele vöötmele on iseloomulikud sarnased termilised tingimused, mis johtuvad päikesekiirguse suhteliselt sarnasest intensiivsusest mingi vöötme piires.

Igal geograafilisel vöötmel on eriomane kiirgus- ja soojusbilanss, õhuringlus, aine- ja energiaringe kiirus, samuti taimede vegetatsiooniperioodi rütm, üldiste biokeemiliste protsesside kiirus ja tüübid, erinevad mullatüübid ja loomastik.

Ka maailmamere kontekstis saab eristada geograafilisi vöötmeid, kuid sageli on nende piirid ähmased. Maailmameres mängivad sõltuvalt laiuskraadist rolli lisaks eelmainitule ka hoovused, veetemperatuuri jaotus, planktoni iseloom ja tema produktiivsus. Merehoovuste ja suurte pinnavormide mõjul on geograafilise vööde laius ebaühtlane.

Geograafilised vöötmet kattuvad suuresti kliimavöötmetega, kuna arvesse võetakse põhimõtteliselt samu keskkonnafaktoreid. Ka geograafiliste ja kliimavöödete nimetused ühtivad.

Geograafiliste vöötmete klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maakera jaotatakse järgmiseks geograafiliseks vöötmeks: ekvatoriaalne, kaks lähisekvaatorialset, kaks troopilist, kaks lähistroopilist, kaks parasvöötmet, lähisarktiline ja lähisantarktiline, arktiline ja antarktiline.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]