Veetemperatuur

Allikas: Vikipeedia

Veetemperatuur on üks veekogu iseloomustavatest näitajatest, selle veekogu vee temperatuur.

Maailmamere ja selle osade veetemperatuur[muuda | muuda lähteteksti]

Maailmameri saab Päikeselt rohkem soojust kui maismaa, aga kuna vee soojusmahtuvus on suurem kui maismaa oma, siis vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt.

Päikesekiirgus soojendab ainult mitme meetri paksusega pinnasekihti. Soojust edastatakse alla vee pideva segamise käigus. Veetemperatuur muutub sügavuse suurenemisega alguses järsult ja pärast aeglaselt. Kuna ookeanide nõod on täidetud polaaralades tekkinud veega, siis on sügavates alades veetemperatuur üsna ühtlane. Sügavusel üle 3000–4000 meetrit on veetemperatuur +2 kuni 0 °С.[1]

Pinnakihi veetemperatuur sõltub koha geograafilisest laiusest ja muutub ekvaatorist pooluse suunas madalamaks. Ekvaatori piirkonnas saab Maa rohkem päikesekiirgust ja selle tõttu on seal kõrgeim maailmamere veetemperatuur: +28...+29 °С.[1] Lõunapooluse suunas langeb veetemperatuur kiiremini külma Antarktise läheduse tõttu ja jõuab –1,9 °C-ni Antarktika jää all (suure soolsuse tõttu saab selle temperatuur langeda madalamale kui mageveekogude oma).

Peaaegu suletud maailmamere osade veetemperatuur võib olla üsna kõrge, nt Punase mere veetemperatuur on kuni +34 °С, Pärsia lahes kuni +35,6 °С.[1]

Parasvöötmes muutub pinnakihi veetemperatuur nii aasta kui ka ööpäeva jooksul.

Samuti mõjutavad veetemperatuuri maailmamere eri osades hoovused. Soojad hoovused kannavad sooja vett ekvaatorist pooluste suunas, aga külmad hoovused kannavad polaaraladelt külma vett ekvaatori suunas. See muudab veetemperatuuri ühtlasemaks.

Kõrgeim pinnakihi keskmine veetemperatuur on Vaikses ookeanis (+19,4 °С), India ookeanis on see +17,3 °С, Atlandi ookeanis +16,5 °С ja Põhja-Jäämeres pisut üle +1 °С. Kogu maailmamere pinnakihi keskmine veetemperatuur on umbes 17,5 °С.[1]

Jõgede ja järvede veetemperatuur[muuda | muuda lähteteksti]

Jõe ja järve veetemperatuur sõltub kõigepealt selle veekogu geograafilisest asukohast. Kui jõgi saab alguse liustiku sulamisest või järv asub kõrgel mägedes, siis selle veetemperatuur on madalam kui teistes samal laiuskraadil asuvates jõgedes ja järvedes.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]