Fuad Əbdürəhmanov

Allikas: Vikipeedia
Əbdürəhmanovite perekond Nuxas (1923)

Fuad Həsən oğlu Əbdürəhmanov (venepäraselt Fuad Abdurahmanov (Фуад Гасан оглы Абдурахманов); 11. mai 1915 Nuxa (praegu Şəki) – 15. juuni 1971 Bakuu) oli aserbaidžaani skulptor, aserbaidžaani monumentaalskulptuuri rajaja.

Əbdürəhmanovi isa Hassan oli riigiametnik. 1929 kolis pere Yevlaxi ja pisut hiljem Bakuusse, kus üüris kahetoalise korteri.

1929 astus Fuad Bakuu maalikunstikooli. Hiljem õppis ta 19351940 Leningradi Kunstiakadeemias Matvei Manizeri juures.

1934 osales ta 19-aastasena poeedi Abu'l Kasim Firdausi 1000. sünniaastapäevale pühendatud näitusel väikese kompositsiooniga "Laskur", mis läks Rustam Mustafajevi nimelise kunstimuuseumi püsiekspositsiooni.

1938 hakkas Əbdürəhmanov töötama Məhəmməd Füzuli skulptuuri kallal. See oli esimene tema aseri poeetide ja kirjanike skulptuuride seeriast, mis hiljem paigaldati Bakuusse Nizami Gəncəvi muuseumi. Selle skulptuuriga võitis ta konkursi, mis korraldati Nizami 800. sünniaastapäeva tähistamiseks. Sünniaastapäev oli 1941. aastal, aga sõja tõttu ei saanud skulptuur valmis enne 1947. aastat. Skulptuur paigaldati tollasesse Kirovabadi (praegu Gəncə) ja Əbdürəhmanov sai selle eest Stalini preemia teise järgu. 1949 valmis Nez̧āmī monument Bakuus. See skulptuur avaldas suurt mõju nõukogude monumentaalkunstile, näiteks skulptuuri enese ja selle postamendi mõõtmete suhte osas.

Isikute hulka, kellest skulptuuri lõi, kuuluvad NSV Liidu kangelased Husseinbal Alijev ja Mall:Hõdõr Mustafajev, luuletaja Səməd Vurğun, heliloojad Üzeyir Hacıbəyov ja Asafa Zeinalla, 7. sajandi vürst Cavanşir ning 9. sajandi rahvaülestõusu juht Babək. Mongooliasse Ulan-Batorisse paigaldati tema 1954 valminud rinnakujud Sühbaatarist ja Hörloogiin Tšoigalsanist. 1955 valmis tal marmorbüst Leninist. 1960 püstitati Bakuusse tema skulptuur "Vabastamine".

Əbdürəhmanov pälvis 1949 ja 1951 ordeni "Austuse märk" ja 1951 Stalini preemia kolmanda järgu. 1966 annetati talle ka NSV Liidu Kunstiakadeemia kuldmedal. Ta oli esimene aser, kes sai NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks.

Əbdürəhmanovi järgi on nimetatud tänav Bakuus ja Şəkis. Majadele, kus ta elas, on paigaldatud mälestustahvlid. Tema nime kannab laste maalikunstikool Şəkis.