Frans Hals

Allikas: Vikipeedia
Autoportree

Frans Hals (1580 või 1581 Antverpen26. august 1666 Haarlem) oli Hollandi maalikunstnik, barokiajastu suurimaid portretiste.

Hals sündis Antverpenis, kuid kasvas üles Haarlemis, kuhu tema vanemad Antverpeni piiramise ajal 15841585 põgenesid.

Ta õppis maalikunsti Karel van Manderi juures. Van Mander oli manerist, kelle mõju on Halsi loomingus vähe märgata. 27-aastaselt sai Hals Haarlemi kunstnikke ühendava Haarlemi Püha Luuka Gildi liikmeks. Ta alustas tööd linnanõukogu kunstirestauraatorina, sest hiljaaegu oli linnas ikonoklastide liikumise käigus kogu religioosne kunst konfiskeeritud. Formaalselt sai linn nende kunstiteoste omanikuks alles 1625, misjärel linnavalitsus otsustas, missugused kunstiteosed sobivad raekojas näitamiseks. Liiga katoliiklikuks peetavad kunstiteosed müüdi sama gildi liikmele Cornelis Claesz van Wieringenile tingimusel, et ta need linnast ära viib.

Religioossete teoste jaoks oli Haarlemis kunstiturg kadunud ja sellepärast Hals neid ka ei valmistanud. Tema loomingu põhiosa moodustasid portreemaalid, peamiselt aadlikest, kes selle eest maksid, harvem lihtrahvast.

Hals abiellus esimest korda Harmens Abeeli tütre Annekesega, kes suri 1616 sünnitusel. Hals palkas kalakaupmehe tütre Lysbeth Reyniersi oma kahe lapse eest hoolitsema ja abiellus temaga järgmisel aastal, kui Lysbeth temast juba kaheksandat kuud rase oli. Halsi teisest abielust sündis kokku kaheksa last.

Väiksema perega kunstnikud, näiteks Rembrandt, kolisid sageli sõltuvalt sellest, kus rohkem kliente oli, kuid Hals keeldus Haarlemist lahkumast ja jäi sinna surmani. Nii näiteks keeldus ta maalimast Amsterdami maakaitseüksust, nõudes, et ohvitserid tuleksid Haarlemi ja poseeriksid talle.

Haarlemis on Frans Halsi muuseum.

Tema elust ja loomingust on eesti keeles ilmunud Michael Kernani raamat "Frans Halsi kadunud päevaraamatud ehk olemisrõõm" (Kirjastus Kunst 1998; tõlkija Eve Köst).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]