Forma Urbis Romae

Forma Urbis Romae selle osa rekonstruktsioon, mis kujutab Rooma Pompei teatri istumiskohtade osa

Sein, kuhu kaart algselt paigutatud oli

Forma Urbis Romae ehk Severuse marmorplaan on massiivne antiikaegse Rooma kaart, mis loodi keiser Septimius Severuse valitsemisajal vahemikus 203–211. 18 meetrit lai ja 13 meetrit kõrge kaart oli raiutud 150 marmortahvlile ja see oli paigaldatud Rahutempli sisemisele seinale.

Mõõtkavas 1:240 loodud kaart oli piisavalt täpne, et näidata ära pea iga Rooma kesklinnas asuva templi, termi ja insula (elumaja) põrandaplaanid. Erinevalt kaasaegsetest kaartidest määras plaani piirjooned ära marmoril kasutada olev ruum, mitte geograafilised või poliitilised piirid.

Plaan hävitati järk-järgult keskajal ning selle marmorit kasutati kas ehitusmaterjalina või lubja valmistamiseks. Aastal 1562 kaevas noor antikvaar ja skulptor Giovanni Antonio Dosio osa Forma Urbis'e fragmente välja Santi Cosma e Damiano kiriku lähedalt. Dosio töötas humanistist kondotjeeri Torquato Conti, kes oli ostnud õigused kaevamiseks kiriku kanoonikutelt, juhtimise all. Conti kinkis leitud fragmendid kardinal Alessandro Farnesele, kes omakorda usaldas need oma raamatukoguhoidjale Onofrio Panviniole ja oma antikvaarile Fulvio Orsinile. Paistab, et marmori killud ei toonud kaasa väga suurt huvi.

Alates sellest ajast on kokku leitud umbes 10% kaardi algsest suurusest ja seda rohkem kui tuhande marmorfragmendina. Tükke säilitatakse Kapitooliumi muuseumide hulka kuuluvas Palazzo dei Conservatori's.

Projektid

Plaani säilinud fragmentide kokku panemine on sajandeid õpetlasi lummanud. Renessansiaegsed õpetlased suutsid kokku sobitada ja kindlaks määrata ligikaudu 250 tükki – tehes seda reeglina selliste kuulsate punktide nagu Colosseum ja Circus Maximus ära tundmise teel. Tänu Guglielmo Gatti, Lucos Cozza ja Emilio Rodríguez Almeida töödele ja publikatsioonidele on 20. sajandi teises pooles suudetud plaani mitu fragmenti kindlaks määrata ja nende asukoht välja selgitada. Teised teadlased (nt Claudia Cecamore, Filippo Coarelli, Daniele Manacorda, Domenico Palombi, Luigi Pedroni, David West Reynolds jt) on mitmel fragmendil kujutatud topograafia ümber tõlgendanud.

Aastal 2002 Stanfordi Ülikoolis läbi viidud uurimisprojektiga suudeti määrata kindlaks nelja fragmenti asukoht ja panna mustrite ära tundmise algoritmide abil uuesti kokku üheksa fragmenti. Arheoloogilisi ja kirjanduslikke allikaid kasutades on Pier Luigi Tucci (Johns Hopkins'i Ülikoolist) suutnud alates 1996. aastast oma kohale paigutada 24 fragmenti, mis kuuluvad linna viide Augustuse-aegsesse piirkonda. Tucci on lisaks pakkunud välja ka uusi tõlgendusi mitme tolleaegse Rooma piirkonna kohta:

• Caeliuse künkal asunud AQVEDVCTIVM;
• Rooma Testaccio linnaosas asuv opus incertum ehituslaadis vabariigiaegne hoone;
• Circus Flaminiuse piirkond (eriti Aineiase laev ja Via Anicia tänavalt pärinev varasem marmorist plaan).

Vaata ka

• Rooma seitse küngast

Kirjandust

• Henric Jordan. Forma Urbis Romae. Regionum XIIII (Berlin, 1874)
• Carettoni, Gianfilippo; Colini, Antonio; Cozza, Lucos; and Gatti, Guglielmo, eds. La pianta marmorea di Roma antica. Forma urbis Romae (Rome, 1960)
• Rodríguez Almeida, Emilio. "Aggiornamento topografico dei colli Oppio, Cispio e Viminale secondo la Forma Urbis marmorea". Rendiconti della Pontificia Accademia romana di Archeologia Vol XLVIII. Anni Accademici 1975-1976,: pp. 263-278 (Roma, 1976).
• Rodríguez Almeida, Emilio. "Forma Urbis marmorea. Nuovi elementi di analisi e nuove ipotesi di lavoro", in Mélanges de l'École Française de Rome 89/1: pp. 219-256 (Roma, 1977).
• Rodríguez Almeida, Emilio. "Miscellanea sulla «Forma Urbis» marmorea"; + Rodríguez Almeida, E. "Il Campo Marzio settentrionale: «Solarium» e «Pomerium»"; in Rendiconti Accademia Romana di Archeologia - III serie Vol. LI-LII. Anni Accademici 1978-1979 e 1979-1980, (Roma, 1980).
• Rodríguez Almeida, Emilio. "Forma Urbis Marmorea. Aggiornamento Generale" 1980, 2 vol., (Roma 1981).
• Rodríguez Almeida, Emilio. "Un nuovo frammento della Forma Urbis Marmorea". Analecta Romana Istituti Danici, Suppl. 10: pp. 87-92 (Roma, 1983).
• Rodríguez Almeida, Emilio. "Un frammento di una nuova pianta marmorea di Roma". Journal of Roman Archaeology (1): pp. 120-131 (Portsmouth, 1988).
• Rodríguez Almeida, Emilio. "Novità minori dalla Forma Urbis marmorea". Ostraka 1 (1): pp. 55-80, (Roma, 1992).
• Rodríguez Almeida, Emilio. "Diversi problemi connessi con la lastra n. 37 della Forma Urbis Marmorea e con la topografia in Circo e in Campo", in Rendiconti Accademia Romana di Archeologia, in III serie Vol. LXIV. Anno Accademico 1991-1992 (Roma, 1992).
• Rodríguez Almeida, Emilio. "Euristica materiale e forma marmorea: alcuni falsi problemi" + Rodríguez Almeida, E. "Aemiliana", in Rendiconti Accademia Romana di Archeologia, III serie Vol. LXVIII. Anno Accademico 1995-1996, (Roma, 1996).
• Rodríguez Almeida, Emilio. "Forma urbis antiquae, Le mappe marmoree di Roma tra la repubblica e Settimio Severo". Collection de l'École française de Rome 305/2002, (Roma, 2002).
• Meneghini, Roberto; Santangeli Valenzani, Riccardo (eds), Formae Urbis Romae. Nuovi frammenti di piante marmoree dallo scavo dei Fori Imperiali (Bullettino della Commissione Archeologica Comunale di Roma, Suppl. 15) (Rome, 2006) 99-101 (bibliography on the Forma Urbis between 1960 and 2006)
• Tucci, Pier Luigi, ‘New fragments of ancient plans of Rome’, Journal of Roman Archaeology 20 (2007) 469-80 (a review of Meneghini - Santangeli Valenzani 2006)
• Tucci, Pier Luigi, ‘Dov’erano il tempio di Nettuno e la nave di Enea?’, Bullettino della Commissione Archeologica Comunale di Roma 98 (1997) 15-42; Tucci, Pier Luigi, ‘Ideology and technology in Rome’s water supply: castella, the toponym AQVEDVCTIVM, and supply to the Palatine and Caelian hill’, Journal of Roman Archaeology 19 (2006) 94-120; Tucci, Pier Luigi (with Lucos Cozza), ‘Navalia’, Archeologia Classica 57 (2006) 175-202; Tucci, Pier Luigi, ‘Imagining the temple of Castor and Pollux in circo Flaminio’, in A. Leone, D. Palombi, S. Walker (eds), Res Bene Gestae. Ricerche di storia urbana su Roma antica in onore di Eva Margareta Steinby (Rome 2007) 411-425; Tucci, Pier Luigi,‘La controversa storia della Porticus Aemilia’, in Archeologia Classica 63 (2012) 575-591; Tucci, Pier Luigi, ‘The Pons Sublicius: a reinvestigation’, in Memoirs of the American Academy in Rome 56-57 (2011-2012) 177-212.

Välislingid

• Stanford Digital Forma Urbis Romae Project
• BBC uudislugu
• Rodolfo Lanciani. "Forma Urbis Romae" (1893-1901). Lanciani ületamatu antiikaegse Rooma kaart, mis on trükitud 46 eraldi tahvlile.