Fluorokinoloonid

Fluorokinoloonid on sünteetilised laiatoimelised antibiootikumid. Need on tugeva kemoterapeutilise toimega antibakteriaalsed ained, mis moodustavad kinoloonide alamrühma.

Tuntuimad fluorokinoloonid on levofloksatsiin, moksifloksatsiin, norfloksatsiin, ofloksatsiin ja tsiprofloksatsiin.

Fluorokinoloone kasutatakse laialdaselt nii humaan- kui ka veterinaarmeditsiinis. Neid iseloomustab tavapäraste antimikroobsete ainete toimemehhanismist erinev, ainult kinoloonidele omane toimemehhanism. Nende bakteritevastane toime seisneb mikroorganismide DNA replikatsiooni kahjustamises.

Kõige sagedamini kasutatakse neid kuseteede, suguelundite ja hingamiselundkonna nakkuste raviks. Eestis on fluorokinoloonid esimeseks valikuks prostatiidi, epididümiidi ja orhiidi ravil, samuti kuuluvad nad gonorröa peamiste ravimite hulka.

Fluorokinoloonid on laialt levinud haiglates omandatud nakkuste ravimisel; samuti on nad efektiivsed bakterite vastu, millel on välja kujunenud antibiootikumresistentsus mitmete vanema põlvkonna ja/või looduslikku päritolu antibiootikumide suhtes. Samas on fluorokinoloonide laialdane kasutamine suurendanud oluliselt ka antibiootikumresistentsust nende enda suhtes – on täheldatud, et bakterite resistentsus fluorokinoloonide suhtes võib välja kujuneda ka ravikuuri kestel.

Kuigi üldiselt talutakse fluorokinoloone hästi, tuleb nende kasutamisel olla ettevaatlik, sest sellel antibiootikumide rühmal on mitmeid kõrvaltoimeid, mida teiste antibiootikumide puhul tavaliselt ei esine ja mis võivad olla pikaajalised või pöördumatud. Eelkõige väljendub see fluorokinoloonide toimes kesknärvisüsteemile, skeletile ja lihaskonnale. Samuti on nende tarvitamisel teistest antibiootikumidest kõrgem risk eluohtlike bakterite nagu Clostridium difficile ja metitsilliinile resistentse Staphylococcus aureuse vohamise väljakujunemiseks.