Fahd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd

Allikas: Vikipeedia
Saudi Araabia kuningas Fahd

Fahd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd (1923 Taifis – 1. august 2005) oli Saudi Araabia kuningas alates 1982. aastast kuni surmani. Ta valitses absolutistlikult, kuid üpris edumeelselt. Fahd oli ka riigi peaminister ning relvajõudude ülemjuhataja.

Sündinud Saudi dünastia rajaja kuningas Abdul al-Aziz ibn Saudi 11. pojana, oli Fahd vanim 7 pojast, kelle sünnitas ibn Saudi lemmiknaine Hassa ibn Ahmad as-Sudairi. Fahd sai hariduse õukonnas ja välismaa ülikoolides, on saanud nii ilmaliku kui ka religioosse hariduse. Ta oli kuningas Saudi ajal alates 1953 haridusminister ja alates 1962 välisminister (mõnedel andmetel siseminister), kuningas Faisali ajal aga alates 1967 teine asepeaminister. Fahdi mõju suurenes, kui märtsis 1975 sai kuningaks tema poolvend Khalid. Fahdist sai kroonprints ja esimene aseminister, kelle ajada oli suur osa igapäevasest valitsemisest. Temast sai mõjukas läbirääkija naftahindade ja Lähis-Ida rahu asjus. Augustis 1981 kutsus ta Marokos Fèsis kokku tippkonverentsi. Pärast Khalidi surma juunis 1982 sai Fahdist 13. juunil kuningas. Ta nimetas oma poolvenna, rahvuskaardi ülema Abdul Aziz as-Saudi kroonprintsiks.

Fahd stimuleeris riigi naftarikkuste investeerimist infrastruktuuri ja uutesse tegevusaladesse, näiteks keemiatööstusse, et mitmekesistada majandust ja ehitada üles riigi relvajõud. Kui Iraak tungis augustis 1991 Kuveiti, liitus kuningas Fahd USA ja teiste rahvusvaheliste jõudude operatsiooniga "Kõrbetorm". Saudi Araabiat kasutati baasina, millest lähtudes veebruaris 1992 vabastati Kuveit.

Naftahindade langus 1980-ndail põhjustas Saudi Araabia rahavarude vähenemise, mõningase kokkuhoiu ja erastamise 1990-ndail. Kümnendi algul sattus Fahdi absolutistlik režiim ühelt poolt demokraatlikke valimisi taotlevate liberaalide ja teiselt poolt monarhiat vastustavate ja šariaadi kehtestamist nõudvate islami fundamentalistlike rühmituste surve alla. Mais 1993 moodustas Muhammad al-Masari juhtitud islamiaktivistide rühm Seaduslike Õiguste Kaitse Komitee, et kontrollida, kuidas režiim islami põhimõtetest kinni peab. Demokraatianõudmistele reageerides moodustas kuningas augustis 1993 nõuandva šuuranõukogu, kelle 60 liiget kuulusid eliiti, kuid mitte kuningakotta, ja kehtestas kohalike omavalitsuste süsteemi.

Novembris 1995 elas Fahd üle südamerabanduse ja jaanuaris 1996 loovutas ta võimu ajutiselt kroonprintsile Abdullah´le, kes edaspidi koondaski enda kätte suure osa tegelikust võimust.

Pärsia lahe sõda läks saudidele maksma 50 miljardit dollarit. Sõja lõppedes nõudis Fahd Iraagilt reparatsioone: Iraani-Iraagi sõja ajal 19801988 oli ta viimasele andnud 20 miljardit dollarit.


Eelnev:
Khalid
Saudi Araabia kuningas
19822005
Järgnev:
Abdullāh