Etaanhape

Etaanhape

Etaanhape ehk äädikhape (keemiline valem CH₃COOH) on karboksüülhapete hulka kuuluv normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik. Külmub temperatuuril 16,6 °C, seetõttu nimetatakse puhast (kontsentreeritud; (99,5 %)) etaanhapet jää-äädikaks ehk jää-äädikhappeks (ladina acidum aceticum glaciale).

Etaanhappe vesilahus on äädikas. Äädikhape on esimene hape, mida inimene tundma õppis. Etaanhape on nõrk hape ning ta on igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Ta seguneb veega igas vahekorras. Äädikhappe sooli nimetatakse atsetaatideks, mis tuleneb ladinakeelsest nimest acidum aceticum.

    H
    |
H – C – C = O
    |   |
    H   OH

Keemilised omadused

Etaanhappe reageerimine metallidega:

$\mathrm{2 \; CH_3COOH \ + \ Mg \longrightarrow Mg(CH_3COO)_2 \ + \ H_2}$

Reageerimine metallioksiididega (näiteks on saadusteks raudetanaat ja vesi):

$\mathrm{2 \; CH_3COOH \ + \ FeO \longrightarrow Fe(CH_3COO)_2 \ + \ H_2O}$

Reageerimine hüdroksiididega (näites on saadusteks naatriumetanaat ja vesi):

$\mathrm{CH_3COOH \ + \ NaOH \longrightarrow CH_3COONa \ + \ H_2O}$

Reageerimine endast vähem püsiva happe sooladega:

       2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2CO3

H2CO3 (süsihape) laguneb kergesti (süsinikdioksiidiks) CO2 ja H2O (veeks).

       NaHCO3(s) + CH3COOH = CH3COONa + CO2 + H2O

Reageerimine alkoholidega, tekivad estrid:

$\mathrm{CH_3COOH \ + \ CH_3CH_2OH \longrightarrow CH_3COOCH_2CH_3 \ + \ H_2O}$