Estonia (laev 1980)
| Estonia | |
|---|---|
 Parvlaev Estonia, kui kandis veel nime Viking Sally | |
| Teised nimed |
Viking Sally (1980–1990) Silja Star (1990–1991) Wasa King (1991–1993) Estonia (1993–1994) |
| Tüüp | Parvlaev |
| IMO number | 7921033 |
| Kutsung | ESTE |
| Jääklass | 1A |
| Ajalugu | |
| Ehitaja | Meyer Werft, Papenburg, Saksamaa |
| Kiil pandud | 18. oktoober 1979 |
| Vette lastud | 26. aprill 1980 |
| Teenistusse võetud | 5. juuli 1980 |
| Tehnilised andmed | |
| Pikkus | 155,43 m |
| Laius | 24,21 m |
| Süvis | 5,55 m |
| Kogumahutavus | 15 598 |
| Peamasin | 17 625 kW |
| Kiirus | 21 sõlme |
| Laevapere | 149 |
| Tekke | 9 |
| Reisijakohti | 2000 |
| Kajutikohti | 1190 |
| Autokohti | 460 |
Estonia oli Eesti parvlaev, mis ehitati 1980. aastal Meyer Werfti laevatehases Papenburgis Saksamaal. Laeva varasemad nimed olid Viking Sally (1980–1990), Silja Star (1990–1991) ja Wasa King. Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin ostsid laeva Estline'i Tallinna–Stockholmi liini jaoks. Estonia alustas liiniliiklust Eesti lipu all 2. veebruaril 1993.
Estonia uppus 28. septembri öösel 1994 reisil Tallinnast Stockholmi. Hukkus vähemalt 852 inimest. Laevahuku uurimisel välja selgitamata jäänud asjaolud on soodustanud kestvat huvi Estonia vastu. Üks hukkumise põhjus võis olla torm, mis kestis öö otsa.
Ehitamine
[muuda | muuda lähteteksti]Alus valmis 1980. aastal Saksamaal Papenburgis Jos. L. Meyeri laevatehases. Parvlaeva tellis Soome laevafirma Rederi Ab Slite kaubamärgi Viking Line all, alus sai esimeseks nimeks Viking Sally. Laev oli 155,43 m pikk ja 24,21 m lai, maksimaalne võimalik kiirus oli 21 sõlme. Kajutikohti oli 1190 ja kahele autotekile mahtus korraga 460 autot.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
29. juunil 1980 sõitis laev esimesele reisile liinil Turu–Mariehamn–Stockholm.
Laev müüdi edasi 1990. aastal Oy Silja Line Ab-le, seal ristiti alus Silja Stariks.
Juba samal aastal otsustas Silja Line laeva veel kord edasi müüa ning uueks omanikuks sai Wasa Line, mis kuulus Silja Line'i suuromaniku EffJohn Internationali alla.
Wasa Line ristis laeva omakorda ümber, uueks nimeks pandi Wasa King.
Tallinna–Stockholm liini käitusfirma Estline hakkas laeva vastu huvi tundma 1992. aastal. Laeva ostsid kahasse Estline'i omanikud Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin Küprosel registreeritud tütarettevõtte Estline Marine Company Ltd kaudu. Laeva uueks nimeks valiti pärast pikka kaalumist Estonia.
Estonia oli Eesti lipu alla tulekul jaanuaris 1993 suurim Eesti reisilaev. Valget värvi suurt laeva kutsuti rahva hulgas "valgeks laevaks", nagu varem oli kutsutud samuti valget Georg Otsa ja teisigi ihaldusväärseid reisilaevu. Estonia alustas merereisi 2. veebruaril 1993.
Laevapere töötas kahes vahetuses, kaptenid olid Arvo Andresson ja Avo Piht.
Laevahukk
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Estonia katastroof
Estonia uppus 28. septembril 1994 kella 00:55 ja 02:03 vahel (UTC +2), sõites Tallinnast Stockholmi 989 inimesega pardal. 989 pardal olnust päästeti 137. Õnnetuses hukkus 852 inimest. Leiti ainult 95 hukkunu surnukehad.
Parvlaev Estonia vrakk asub koordinaatidel 59° 22′ 54″ N, 21° 41′ 0″ E umbes 22 miili kaugusel Utö saarest (157° kraadi edelas). Laeva vöörivisiir leiti ametivõimude teatel vrakist umbes ühe miili kaugusel lääne pool, koordinaatidel 59° 23′ 0″ N, 21° 39′ 12″ E.[1] Visiir tõsteti 1994. aasta novembris õnnetuse põhjuste uurimiseks pinnale ning viidi Soome Hankosse. 1999. aastal andis uurimiskomisjon visiiri üle Rootsi meremuuseumile ning see viidi Rootsi Södertälje sadamasse. Sealt viidi vöörivisiir 2002 Muskö saarele Rootsi mereväebaasi.[2] Sügavus laevahuku paigas on 70-80 m.
Laeva uppumisega on seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu, plahvatusi laeva pardal, lekkeid laevakeres jms.[3] Laevahuku uurimise rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile.[4] Ohutusjuurdluse Keskuse esialgse hindamise vahearuanne järeldas, et kuigi laevaehitajalt oli tellitud piiranguteta laev, millel oli merekõlblikkuse tunnistus, ei olnud klassifikatsiooniühingu ülevaatused piisavad ning tegelikult polnud laev merekõlblik.[5] Puuduvad viited kokkupõrkele või plahvatusele vööri piirkonnas.[6] Kiiresti reageeris vahearuannet tutvustanud pressikonverentsile Estonia ehitanud laevatehas Meyer Werft, väites, et tehas on ehitanud väga hea laeva.[7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Õnnetuse uurimise Eesti, Soome ja Rootsi ühiskomisjoni (JAIC) lõpparuanne
- ↑ Jaanus Piirsalu, Uppunud Estonia visiir kolib sõjaväebaasist meremuuseumisse, Eesti Päevaleht, 22. september 2004
- ↑ Anders Björkman. Lies and truths about the M/V Estonia accident. France 1998 (inglise keeles) ISBN 2-911469-09-7
- ↑ Lõpparuanne, mis käsitleb reisiparvlaeva ML Estonia hukku Läänemeres 29. septembril 1994. a. Tallinn, 1998
- ↑ Parvlaeva Estonia esialgse hindamise vahearuanne
- ↑ "Ohutusjuurdluse keskus: parvlaev Estoniat ei viinud põhja kokkupõrge ega plahvatus. Estonia ei olnud merekõlblik" Delfi, 23. jaanuar 2023
- ↑ Tarvo Madsen. Vaheraport: parvlaev Estonia ei olnud merekõlblik Postimees, 23. jaanuar 2023
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Estonia |
- Keskööprogramm: KESKÖÖPROGRAMM. Noor kapten; ERR-i audioarhiiv (1993)
- YouTube'i video: Aastal 1994 videokaameraga MS Estonia pardal