Epi Tohvri

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Epi Tohvri (sündinud 12. märtsil 1970) on eesti kunstiteadlane ja arhitektuuriajaloolane, kes on uurinud peamiselt valgustusajastu (18.–19. sajandi) arhitektuuri, ülikoolide akadeemilist struktuuri ja ehituslugu ning ajaloolist pedagoogikat Atlandi-üleses võrdluses[1][2].

Epi Tohvri on lõpetanud Otepää Keskkooli.[3] Aastatel 1989–1997 õppis Tohvri Tartu Ülikoolis bakalaureuseõppes.[4] 2002. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis kunstiajaloo õppetooli juures magistritöö "1809.–12. aasta Vene tüüpfassaadid ja nende rakendamine Tartu linnaruumis" (juhendaja Kaur Alttoa). [5] 2009. aastal kaitses Tohvri TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudis doktoritöö "Valgustusideede mõju Tartu arhitektuurikultuurile 19. sajandi alguses" (juhendaja Jaak Kangilaski).[6]

1999. aastast kuni 2019. aastani töötas Epi Tohvri kunstiajaloo õppejõuna Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, sealjuures 2010. aastast dotsendina. Alates 2009. aastast kuni 2019. aastani töötas Tohvri Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledžis dotsendina. 2019. aastast on ta arhitektuuriajaloo dotsent TTÜ inseneriteaduskonna arhitektuuri ja urbanistika akadeemias. Ta on juhendanud (koos Kristi Viidinguga) Jaanika Andersoni doktoritöö teemal "Reception of Ancient Art: the Cast Collections of the University of Tartu Art Museum in the Historical, Ideological and Academic Context of Europe (1803–1918)" (TÜ klassikalise filoloogia osakond, 2015).[4]

Tohvri on tegutsenud ka näituste kuraatorina, kureerides 1999. aastal koos Karin Hallas-Murulaga Eesti Arhitektuurimuuseumis näituse "Eesti puitarhitektuur" ning 2014. aastal koos Anne Unteraga Tartu Linnamuuseumis näituse "Kunst, arhitektuur, vabamüürlus. Rutikvere mõisa Pistohlkorsid".[4]

2003. aastast on Epi Tohvri Eesti Kunstiteadlaste Ühingu liige, 2010. aastast Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse liige ja 2010. aastast European Early American Studies Associationi liige. 2012. aastast kuulub ta ajakirja Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum toimetuskolleegiumi.[4]

Septembris 2019 ilmus Epi Tohvri 1072-leheküljeline monograafia "Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor" (väljaandja TÜ Kirjastus), seni kõige ulatuslikum tervikkäsitlus Georges Frédéric Parrot' elust ja tegevusest.[7]

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Georges Frédéric Parrot and His Friendship with Two Great Men—The French Scientist Georges Cuvier and Emperor Alexander I of Russia". Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum, 6 (2), 2018, lk 5−30
  • "Georges Frédéric Parrot' visioon valgustusajastu ülikooli uuest struktuurist Tartu ülikoolis 19. sajandi alguses". Rahvusarhiivi Toimetised =Acta et Commentationes Archivi Nationalis Estoniae, 2/2018, lk 227−260
  • "Valgustusajastu uue ülikooli idee – "Akadeemiline küla" – Thomas Jeffersoni poolt kavandatud Virginia ülikooli kontseptuaalne seos Tartu ülikooliga 19. sajandi alguses". Kunstiteaduslikke Uurimusi = Studies on art and architecture = Studien für Kunstwissenschaft, 26, 2018, 64−91
  • "Otto Friedrich von Pistohlkors ja Rutikvere mõis". Kodres, K.; Maiste, J. (toim.). "Eesti kunsti ajalugu. 3. osa, 1770-1840 = History of Estonian art. 3, 1770-1840" (lk 64−68). Eesti Kunstiakadeemia, 2017.
  • "Vabamüürlusest Venemaal ja Läänemere ääres". Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2/2016, lk 143–146
  • "J. W. Krause arhitektuurikabinet ja erialaraamatukogu". Rmt: "Johann Wilhelm Krause. Ülikool Emajõe Ateenas". Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 281–310
  • Käsper, Marge; Tohvri, Epi. "Georges Frédéric Parrot' prantsuse nimest, päritolust ja retoorikast: rektori tervituskõne keisrile ja selle lausumiskontekstid". Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 1/2015, lk 36–50
  • "Sümbol VERITAS kui valgustusajastu Tartu ülikooli teadlaskogukonna representatsioon". Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 2014, lk 93–112
  • "Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi esimene põhikiri ning selle ideelised allikad". Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, XLI, 2013, lk 11–30
  • "Eesti luterliku kirikuehituse kontekstuaalsed muutused 19. sajandi keskel". Kunstiteaduslikke Uurimusi = Studies on art and architecture = Studien für Kunstwissenschaft, 21/1-2, 2012, lk 273–277
  • "The Enlightenment and Standard Facades in Tartu". Centropa. A Journal of Central European Architecture and Related Arts, Volume X, 2010, lk 5–13
  • "19. sajandi I poole Tartu linna hoonestust mõjutanud eeskujud Lääne-Euroopast". Rmt: "Tartu Linnamuuseum 2010 Aastaraamat", lk 35–49. Tartu: Elmatar, 2010
  • "Philantropin'i mõju Eesti pargikunstile". Rmt: "Park on paradiis looduses ja kunstis". Tartu: Eesti Maaülikool, 2009, lk 60–73
  • "Ühest sotsiaalutoopilisest eksperimendist Vene impeeriumi linnades 19. sajandi esimesel poolel". Rmt: "Klassika ja klassitsism", Ehituskunst = Estonian architectural review 36/37. Tallinn: Eesti Arhitektide Liit, 2003, lk 32–51
  • Siibak, L.; Paat, A.; Tohvri, E.; Meinart, K.; Schönfeld, N. "Puitpitsvilla : Narva-Jõesuu puitarhitektuur". Rmt: "Narva-Jõesuu – pärlitera = Narva-Jõesuu – a pearl = Нарва-Йыэсуу – жемчужина". Tartu: L. Siibak, 2003

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2005 – Kristjan Jaagu doktorandistipendium õpinguteks Saint Andrewsi ülikoolis Suurbritannias[4]
  • 2010 – fellowship, Robert H. Smith International Center for Jefferson Studies, USA
  • 2010 – Ervin Pütsepa preemia (monograafia „Valgustusideede mõju Tartu arhitektuurikultuurile 19. sajandi alguses”)
  • 2012 – Fulbrighti stipendium külalisteadlasele, Columbia Ülikool, USA
  • 2018 – kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu aasta teadusauhind rahvusvahelise teaduskonverentsi "Vene impeeriumi piiril: Tartu saksa ülikool ja tema esimene rektor Georg Friedrich Parrot" korraldamise eest
  • 2020 – ajalookirjanduse aastapreemia Parrot'-monograafia eest<ref>Lemmi Kann, "Galerii: ajalookirjanduse aastapreemia sai Epi Tohvri" Lääne Elu, 17. august 2020 (vaadatud 18.08.2020)<ref>

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "Georges Frédéric Parrot' visioon valgustusajastu ülikooli uuest struktuurist Tartu ülikoolis 19. sajandi alguses". Rahvusarhiivi Toimetised = Acta et Commentationes Archivi Nationalis Estoniae, 2, lk 227−260.
  2. ↑ "Valgustusajastu uue ülikooli idee – "Akadeemiline küla" – Thomas Jeffersoni poolt kavandatud Virginia ülikooli kontseptuaalne seos Tartu ülikooliga 19. sajandi alguses". Kunstiteaduslikke Uurimusi = Studies on art and architecture = Studien für Kunstwissenschaft, 26, 2017
  3. ↑ Malle Elvet Otepää Gümnaasiumi vilistlane esitles monograafiat Otepää.ee, 10.09.2019
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Epi Tohvri Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes (vaadatud 21.05.2017)
  5. ↑ http://www.ester.ee/record=b3583358*est
  6. ↑ http://www.ester.ee/record=b2514066*est
  7. ↑ Epi Tohvri esitleb mahukat monograafiat Tartu Keiserliku Ülikooli esimesest rektorist

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Epi_Tohvri&oldid=6000689"