Ene Mellov
Ene Mellov (sündinud 28. aprillil 1950) on Eesti filmikunstnik ja nukuvalmistaja stuudios OÜ Nukufilm.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ene Mellov sündis 28. aprillil 1950. aastal Kehras. Tema isa oli Kehra paberivabriku tootmisdirektor ja ema kondiiter, kes valmistas ka naivistlikke akvarellmaale.
Ta kasvas üles neljalapselises peres: tal oli üks õde ja kaks venda. Mellovil on ka endal neli last.
Lapsepõlves Mellov nukkudega ei mänginud, kuid ta valmistas neid koduse nukuteatri jaoks - tegi ta neid kaltsudest kui ka paberist. Päris esimene isetehtud nukk oli Mellovil meisterdatud 17-aastaselt ja selleks oli lambanahkadest tehtud karu.
Nagu tema õde ja vennad, käis ka Ene laste muusikakoolis - ta õppis klaverimängu erialal. Lisaks meeldis talle tegeleda spordiga. Ta käis keskkoolis skulptuuriringis, kust tuligi suurem tahtmine kunstiga tõsisemalt tegeleda, ning tal oli huvi kunstniku Michelangelo tööde vastu.
Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]
1968. aastal asus ta õppima ERKIs arhitektuuri, kuigi algne kavatsus oli õppida hoopis sisekujundust.
Ta käis PEDA's harjutamas, et sisseastumiskatseteks ette valmistuda. Katsetel tundis Mellov, et ta pole piisavalt teadlik akadeemilisest joonistamisest nähes, kuidas teised kunstnikud kasutasid niite, et määrata nullpunkte, kuid sellegipoolest õnnestus tal arhitektuuri erialale pääseda.
Tema diplomitööks oli nukuteatri kavand.
Peale ERKI lõpetamist asus Mellov sundsuunamise korras tööle Siseministeeriumisse, kus ta töötas aastani 1976.
Töö Nukufilmis[muuda | muuda lähteteksti]
Nukufilmi stuudiosse sattus ta tööle 1976. aastal läbi Elbert Tuganovi. Tuganov külastas Mellovi ämma, kunstnik Siima Škopi, ning Mellovi meisterdatud mänguasjad avaldasid niivõrd muljet, et Tuganov kutsuski ta stuudiosse. Stuudio asus siis veel Tammneemel, vanas kultuurimajas mere ääres. Seal peeti mesilasi ja kevadel käidi metsas seenel.
Mellovil oli stuudiosse minnes üheks esimeseks proovitööks teha ühe madruse nuku koopia 1974. aasta filmist "Verine John". Meisterdamine tuli tal tema sõnul imehästi välja, valmis täpne koopia, ning selle järgselt võetigi ta ametlikult nukuvalmistajaks. Alustades oli ta ülesandeks teha üksnes nukke, kuid tänapäeval valmistavad stuudios kunstnikud ka ise kõiki dekoratsioone, maalivad, ehitavad - tööjaotus on tunduvalt vabam.
ERKi's omandatud teadmised arhitektuurist on tulnud Mellovil nukkude valmistamisel kasuks, sest tegemist on kindla konstruktsiooniga. Nukkudel olid tol ajal kõigil traatkarkassid ja neid valmistati etteantud kavandite järgi.
Ta esimene filmiprojekt oli Heino Parsi 1976. aasta "Soss-Sepp" ning seejärel oli Mellov kunstnik 1977. aasta filmi jaoks "Une-Mati Lood I: Jäljed lumel". "Une-Mati" filmide originaalid asuvad Moskvas ning neid kuskilt vaadata hetkeseisuga pole võimalik.
Kuigi Mellov on olnud paljude filmide kunstnik, soovib ta sellegipoolest enim olla hoopis abiks kunstnike ideede teostamisel - näha nende kavandeid ja nukud valmis meisterdada.
Ta on aidanud kaasa mitmete eestlastele tuntud tegelaste filmilinale toomisel, nagu Kunksmoor, Kapten Trumm ja Soss-Sepp.
Viimastel aastatel on töötanud Mellov Nukufilmis suurel arvul nukufilmide loomisel, näiteks "Kapten Morten lollide laeval", "Tiivad", "Teofrastus", "Talv vihmametsas", "Armastusest", "Üks imeline mees" , "Kood" ja paljude teiste. [2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Intervjuu Ene Melloviga, 03.05.2023. Küsitlejateks olid EKA animatsioonitudengid Katrina Oll ja Annaliisa Lepik.
- ↑ "Ene Mellov - Eesti filmi andmebaas". www.efis.ee. Vaadatud 7. mail 2023.