Eetika (Spinoza)

Allikas: Vikipeedia
Spinoza "Eetika" avaleht.

"Eetika" (täispika pealkirjaga "Eetika, tõestatud geomeetrilises järjestuses"; ladina keeles "Ethica, ordine geometrico demonstrata") on hollandi juudi filosoofi Baruch Spinoza postuumselt avaldatud ladinakeelne filosoofiline teos, mis esitab Spinoza eetikateooria aksiomaatilisel kujul, eeskujuks Eukleidese geomeetriaraamat "Elemendid".

Esimese osa alguses määratleb Spinoza põhiterminid ja loetleb aksioomid. Nende ja teiste definitsioonide ja aksioomide põhjal, mis on antud raamatu ülejäänud neljas osas, tõestab Spinoza sadu propositsioone ja korollaare nagu "Kui mõistus kujutleb omaenda võimetust, teeb see ta kurvaks" (3. osa, 33. propositsioon), "Vaba inimene ei mõtle millestki vähem kui surmast"( 4. osa, 67. propositsioon) ja "Inimmõistust ei saa koos kehaga täielikult hävitada, miski sellest on igavene ja jääv" (5. osa, 23. propositsioon). Umbisikulist stiili katkestavad sageli emotsionaalsed lõigud, kus kritiseeritakse teiste filosoofide, sealhulgas René Descartes'i ja Moses Maimonidese vaateid.

Pärast teose ilmumist mõisteti see hukka kui ateistlik. Lääne filosoofia hilisemas ajaloos on Spinoza "Eetika" olnud mõjukas, ehkki on harva leidnud otsest järgimist. Selle motiive on kasutanud ka kirjanikud, nt Jorge Luis Borges oma luuletustes.