EEPROM

Allikas: Vikipeedia
AT24C02 EEPROM

EEPROM (kirjutatud ka E2PROM ja hääldatud "e-e-prom", "topelt-e prom", "e-ruudus", või lihtsalt "e-prom") tähistab Electrically Erasable Programmable Read-Only Memory ehk Elektriliselt Eemaldatav Programmeeritav Lugemiskaitstud Mälu ja on püsimälu tüüp, mida kasutatakse arvutites ja teistes elektroonilistes seadmetes, et salvestada väikeseid andmeosakesi, mis peavad alles jääma pärast toite eemaldamist, näiteks kalibreerimistabelid või seadme konfiguratsioon.

Erinevalt baitidest enamustes teistes püsimälude liikides, saab traditsioonilises EEPROMis baite eraldi lugeda, eemaldada ja ümber kirjutada.

Kui salvestatakse suuremat kogust staatilisi andmeid (näiteks mälupulkades) on traditsioonilisest EEPROMist ökonoomsem kasutada spetsiifilist EEPROMi tüüpi, näiteks välkmälu. EEPROM on organiseeritud ujuva väravaga transitori massiividesse.

Seadme ja koodi programmeerimiseks ja eemaldamiseks tuleb tavaliselt EEPROM eemaldada, kuna EEPROMe saab programmeerida ja eemaldada skeemidesse ühendatuna, rakendades erilisi programmeerimissignaale. Algselt olid EEPROMid limiteeritud üksikute baitide toiminguteks, mis tegid nad aeglaseks, kuid moodsad EEPROMid võimaldavad mitmebaidilisi operatsioone. Neil on ka limiteeritud eluiga, mis tähendab, kui mitu korda saab neid programmeerida. See limiteeriti kümnetele või sadadele või tuhandetele kordadele. Moodsatel EEPROMidel on see limiit tõstetud miljoni kirjutusprotsessini. Arvutis kasutatavad EEPROMe programmeeritakse kasutamise ajal tihedalt ümber, seega EEPROMi eluiga võib disainides olla oluline kaalutlus. Sellel põhjusel kasutati konfiguratsiooni talletamiseks muutmälu asemel EEPROMi.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1978, arendas Intelis George Perlegos Intel 2816, mis ehitati varasemal EEPROMi tehnoloogial, kuid kasutas õhukest oksiidikihti, mis võimaldas kiibil ilma UV allikata eemaldada enda bitid. Perlegos ja teised lahkusid hiljem Intelist, et moodustada Seeq Technology, mis kasutasid seadme siseseid laadimis pumpasid varustades seadet EEPROMi programmeerimiseks vajaliku kõrgepingega. .[1]

EEPROMi funktsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

EEPROMi seadmetele on erinevat tüüpi elektrilisi liideseid. Selliste liideste peamised tüübid on:

See, kuidas seadet juhitakse oleneb elektrilistest liidestest.

Jadasiini seadmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamlevinud seeria liideste tüübid on SPI, I²C, Microwire, UNI/O, ja 1-Wire. Need liidesed vajasid töötamiseks ühte kuni nelja juhtimissignaali, tulemuseks mäluseadme kaheksa kontaktiga (või vähem) pakett.

Jada EEPROM (või SEEPROM) töötab tüüpiliselt kolmes faasis: OP-Code faas, Aadressi faas ja Andmete faas. OP-Code on tavaliselt sisendi esimesed 8 biti EEPROMi seadme jadasisendi kontakti (või enamuste I²C seadmetele kaudselt arvutatud); Järgnedes adresseerimise 8 kuni 24bitiga olenedes seadme sügavusest, seejärel on võimalik andmeid lugeda või kirjutada.

Erinevate funktsioonide kaardistamiseks on igal EEPROMi seadmel üldiselt kaasas oma OP-Code juhendid. Mõned enimtuntud operatsioonid SPI EEPROM seadmetel:

  • Kirjutamine lubatud (WRENAL)
  • Kirjutamine keelatud (WRDI)
  • Loe oleku registrit (RDSR)
  • Kirjuta oleku registrisse (WRSR)
  • Loe andmeid (READ)
  • Kirjuta andmeid (WRITE)

Teised mõnede EEPROMide poolt toetavad funktsioonid on:

  • Programm
  • Sektori eemaldamine
  • Kiibi kustutamise käsud

Paralleelsiini seadmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paralleelsetel EEPROMi seadmetel on üldiselt 8-bitine andmete siin ja aadressi siin, mis on piisavalt lai, et katta kogu mälu. Enamus seadmetel on kiibi valimise ja kirjutamiskaitstuse kontaktid. Mõned mikrokontrollerid omavad ka integreeritud paralleelset EEPROMi.

Paralleelse EEPROMi töötamine on jada EEPROMiga võrreldes lihtne ja kiire, kuid need seadmed on suuremate kontaktide arvu tõttu suuremad (28 kontakti või rohkem) ja nende populaarsus on vähenenud, sest eelistatakse jada EEPROMi või Flashi.

Teised seadmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

EEPROMi mälu kasutatakse käivitamaks erinevaid võimalusi teist tüüpi seadmetes, mis ei ole kindlalt mälu tooted. Näiteks reaalaja kellad, digitaalsed potentsiomeetrid, digitaalsed temperatuuriandurid, jm võivad olla varustatud väikeste EEPROMi osadega salvestamaks kalibreerimise informatsiooni või teisi andmeid, mis peavad alles jääma, kui vool kaob.

Seda kasutati ka videomängude kassettides, et salvestada mängu protsessi ja seadeid enne, kui kasutati väliseid ja sisemisi flash mälusid.

EEPROMi tootjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Rostky, George (2. juuli 2002). "Mälestades Inteli PROMi rüütleid". EE Times. Vaadatud 2007-02-08.