Dubingiai loss

Allikas: Vikipeedia
Linamägi

Dubingiai loss on Asveja järvesaarele (tänapäeval poolsaar) ehitatud linnus Leedus Dubingiais. Sealse linnuse ase on Leedu alade suurim.

Kirjalikes allikates on Dubingiai lossi esmamainitud XIV sajandil. Linnus rajati ilmselt XIV sajandi alguses Asveja järves asuvale 500 meetri pikkusele ja kuni 220 meetri laiusele saarele, tõkestamaks Liivi ordu teed Vilniuse suunas.

Vytautase valitsemise ajal 15. sajandi alguses rajati vana lossi asemele uus. Aastaks 1430 oli selle juurde kujunenud asula ja lossi ehitatud ka katoliku kirik.[1] Samal sajandil anti loss Radziwillide valdusse. Dubingiai sai üheks selle Biržai-Dubingiai suguvõsaliini keskustest. Dubingiaist sai ka Vilniuse vojevoodkonda kuuluva Dubingiai hertsogkonna keskus. Aastail 1547–1548 elas sealses lossis viis kuud Barbara Radziwiłłówna.

Aastal 1565 andis Mikołaj Radziwill Punane sealse kiriku kalvinistide valdusse ning Dubingiai kujunes üheks reformatsiooni keskuseks Leedu aladel. Aastal 1620 rajas Janusz Radziwiłł vana kiriku asemele uue kivist kirikuhoone, mis aga aastal 1735 maha põles.

XVIII sajandil jäeti loss maha. Napoleon Orda lossivaremeid kujutavate maalide põhjal võib oletada, et see oli lihtne nelja müüri ja ühe kõrge torniga ehitis.

Linnuse juures on korduvalt tehtud arheoloogilisi uuringuid. Esimesed neist leidsid aset aastal 1939, mil hoovil tegi kaevamisi Vytautas Suure kultuurimuuseum. Muuseum viis seal kaevamisi läbi ka aastail 1969, 1979 ja 1987. Kaevamistööde käigus avastati lossihoovist XV–XVI sajandil püstitatud kivihoonete jäänuseid ja tuvastati lossimüüride ning kiriku asukohad XVII sajandil.[2]

Aastail 2003–2011 viidi linnusehoovis läbi arheoloogilised uuringud, mille käigus avastati mitme Radziwillide suguvõsa liikme matmispaigad. Nende ümbermatmistseremoonia ajal aastal 2009 lubasid Radziwillid sealse kalvinistliku kiriku taastada.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Дубінкаўскі замак // ВКЛ. Энцыкл. Kd. 3. — Менск, 2010. lk. 205
  2. Dubingių pilis. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. V (Dis-Fatva). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2004. 170 lk.
  3. Litwa żegna Radziwiłłów