Dmitri Zinovjev

Allikas: Vikipeedia

Dmitri Zinovjev (vene keeles Дмитрий Васильевич Зиновьев) (26. juuli 1822 – 19. september 1904)[1] oli Narva tööstur ja ühiskonnategelane.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Koos oma partneriga Adolf Theodor Hahniga asutas ta kaubamaja «Д. Зиновьев и Ко».

1850. aastal rajas Zinovjev metsatööstusettevõtte, mille toodang läks Hollandisse, Inglismaale ja Prantsusmaale. Tema lauavabrikud asusid Kreenholmi saarel ja Rosona jõe kaldal. Seoses Kreenholmi Manufaktuuri rajamisega likvideeris Zinovjev saarel asuva vabriku ja 1872. aastal rajas uue puidutöötlemisettevõtte Narva jõe paremal kaldal Jaanilinna eeslinna silla juures. Selle toodangu põhiosa viidi Tallinnasse, aga osa läks ekspodile.[2] Teise vabriku viis ta üle Rosona kaldalt Hungerburgi Narva jõe kaldale. Veel üks lauavabrik oli tal Pihkvas.

1862. sai Zinovjev Greva mõisa (Koporje) omanikuks. Ta suurendas mõisakompleksi pindala, rajas põllumaade asemel aeda. Vana hoovi asemel lõi ta hobustehoovi. Gattšina rajooni Prigorodnõi alevis asutas ta kooli ja sai kihelkonna hoolekohu juhatajaks, ehitas neitsi Maarja taevaminemise kiriku taaras Nicolause kiriku, annetas raha Koporje kindluses asuva Issanda Muutmise peakiriku taastamiseks ja aastal 1880 lõi seal sugukonna hauakambrit.[3][4]

1879. aastal rajas Zinovjev masinatehase Narva jõe vasakule kaldale. Selle tuntuim osa oli malmitsehh, mis tootis torusid linna veevõrgule, aurukatlaid, pumpasid, reservuaare ja varuosasid Balti raudteele.

Zinovjevi initsiatiivil korraldati Narva jõe faarvaatri süvendamistöid. Ta osales Narva linna veevõrgu rajamisel.

Zinovjev oli Narva linnavolikogu liige selle asutamisest saadik. 14. detsembrist 1878 kuni 29. detsembrini 1881 oli ta Narva linnapea.

Aastatel 1856–1866 ja 1874–1881 oli ta Harmoonia klubi liige.

Dmitri Zinovjev on maetud Koporje kindluse väravate kabelis.[4]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli salanõunik Vassili Zinoviev (30.11.1755–07.01.1827)[5] ja ema oli Jekaterina Zinovieva (Rozanova). Ta abijelus Sophie von Weymarniga (27.06.1830–20.03.1903)[6] ja nendel oli 6 last: Vassili, Aleksandr, Dmitri, Olga, Liidia, Vladimir.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]