Deianeira

Allikas: Vikipeedia

Deianeira oli vanakreeka mütoloogias Aitoolia printsess, Kalydoni kuningapaari Oineuse ja Althaia tütar, Heraklese naine.

Deianeira oli kuulus oma ilu poolest. Apollodoros kirjutas, et ta juhtis ise kaarikut ja õppis sõjakunsti. Isa kihlas ta jõejumala Acheloosiga, keda Deianeira aga ei armastanud. Acheloos võis küll endale mistahes kuju võtta, kuid ikkagi ei soovinud Deianeira endale sellist meest. Võib-olla oli see seotud sellega, et Acheloos armastas endale jõledaid kujusid võtta rohkem kui ilusaid.

Hoopis teine lugu oli Heraklesega, keda Deianeira kohe armastama hakkas. Ent Acheloos ei tahtnud oma pruuti kellelegi anda. Herakles võitles temaga ja sundis Acheloosi neiust loobuma. Herakles ja Deianeira abiellusid ja said poja Hyllose.

Guido Reni maal. Nessos röövib Deianeirat.
Arnold Böcklini maal. Nessos röövib Deianeirat.

Herakles hävitas Lüüdias asuva kuningas Eurytose linna ja võttis sealt hulga vange. Kõige ilusam neist oli kuninga tütar Iole. Käskjalg toimetas vangid kohale enne Heraklest ja teatas, et Herakles olevat Iolesse pööraselt armunud.

Deianeira läks mehele vastu. Tagasiteel koju jõudsid nad Evenose jõeni, millel kentaur Nessos ülevedajaks oli. Nähtavasti ei tundnud Nessos Heraklest ära, sest ta katsus Deianeirat ära röövida, kui naine tema seljas oli. Deianeira hüüdis appi; Herakles laskis kentauri, kes oli juba teisele kaldale jõudnud, mürgitatud noolega ja tappis ta. Nessos ei surnud siiski kohe, vaid jõudis öelda, et naine võtaks tema verd. Kui tema mees peaks iial mõnd teist naist rohkem kui oma naist armastama hakkama, tulevat teda ainult kentauri verega võida.

See aeg tunduski käes olevat. Deianeira võttis kentauri verd, immutas sellega kodus uhke rüü ja andis selle teenrile Lichasele, kes selle viis Heraklesele. Selgus, et kentauri veri oli ülimürgine. Ent ka Herakles oli üliinimene; seetõttu ta ei surnud, vaid tundis lakkamatut piina. Suurest valust viskas ta Lichase merre ja see uppus. Valust pääsemiseks käskis ta lõpuks tuleriida kokku kanda ja kui ta sellele heitis, tundis ta rõõmu, et piinast vabaneb. Deianeira poos juba enne seda end suurest häbist ja meeleheitest üles.

Nende poeg Hyllos abiellus Iolega.

Deianeira kunstis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Deianeirat on maalinud Arnold Böcklin, Guido Reni ja Peter Paul Rubens. Camille Saint-Saëns on kirjutanud ooperi "Deianeira".