Dee Dee Ramone

Allikas: Vikipeedia

Dee Dee Ramone (õieti Douglas Glenn Colvin; 18. september 1952 Fort Lee, Virginia5. juuni 2002 Los Angeles, California) oli ameerika muusik, punkansambli Ramones basskitarrist ja paljude lugude autor.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lapsepõlv ja varajane noorus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Douglas Colvin sündis 18. septembril 1952 Virginia osariigis Fort Lee's šoti päritolu USA armee ohvitserist isa ning sakslannast ema perre. Isa teenistuskohustused viisid perekonna peagi Saksamaale. Viiekümnendate aastate Saksamaa ja külm sõda tekitasid Dee Dee's huvi kõikvõimaliku Teise maailmasõjaga seotud nodi vastu.

Kuuekümnendate hakul vanemad lahutasid ning ema kolis koos Dee Dee'ga tagasi Ameerikasse, sedapuhku New Yorgi Queensi linnaossa. Kuuekümnendate keskpaigas vaimustus varateismeline Dee Dee kaasaegsest Briti rockist eesotsas biitlitega. Katsed ise muusikat teha jäid tagasihoidlikeks. Vähemalt esialgu käis kitarrimängüle jõu, põnevam oli sõpradega koos kanepit suitsetada, liimi nuusutada, veini juua ning aeg-ajalt 53. & 3. tänava nurgal raha teenimiseks prostituteerida.

Seitsmekümnendate hakul käis Dee Dee enam-vähem korralikult tööl. Mässumeelsus väljendus lisaks elustiilile ka muusikamaitses, mis välistas enamuse seitsmekümnendate pool- ja pseudointellektuaalsest rockist. Tolle aja lemmikbändid olid MC5 ja The Stooges.

Ramones[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaanuaris 1974 soetasid sõbrad Dee Dee ning John Cummings (Johnny Ramone) endale kitarrid, et hakata bändi tegema. Ansambel sai nimeks Ramones. Dee Dee'st kujunes kiirelt üks bändi kahest põhilisest lugude autorist, teine oli laulja Joey Ramone. Ramonesi firmamärgiks sai muuhulgas ka Dee Dee iga loo ette karjutud "1-2-3-4!".

Kui Joey Ramone kirjutas põhiliselt armastuslugusid, siis Dee Dee looming haaras kõiki teemasid läbo tema isiklike läbielamiste. Kunagistest liiminuusutamistest sai "Now I Wanna Sniff Some Glue", tänavanurgal passimisest "53rd & 3rd", Dee Dee saksa päritolu ning lapsepõlv ja suhe Saksamaa ajalooga jooksis läbi lugudest "It's a Long Way Back to Germany" ning "Today Your Love, Tomorrow the World".

Kaheksakümnendatel kirjutas Dee Dee enamuse Ramonesi albumite materjalist. Koos produtsent Dave Stewartiga sündis synth-pop lugu "Howling at the Moon (Sha-La-La-La)", mis rääkis kanepi legaliseerimisest ning koostöös Jean Beauvoiriga sündis "Something to Believe In" ehk Dee Dee pihtimus oma elu ummikutest. 1989. aastal kirjutas Dee Dee koos noorukese Daniel Reyga oma ehk tuntuima laulu "Pet Sematary".

Kaheksakümnendate lõpus lahkus Ramonesi muutumatusest tüdinenud Dee Dee bändist, jätkates siiski bändile lugude kirjutamist.

Soolokarjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaheksakümnendate teisel poolel vaimustus Dee Dee hip-hopist, esimene soolokatsetus "Funky Man" ilmus 1987, sellele järgnes vahetult peale Ramonesist lahkumist sooloplaat "Standing in the Spotlight", mis on mõnede kriitikute sõnul suurepärane oma aja popi paroodia.

Aastasse 1989 jääb ka lühiajaline koostöö Stiv Batorsi ja Johnny Thundersiga, mis lõppes ootamatult Dee Dee ja Thundersi vahelise lööminguga. Järgnesid mitmed sooloprojektid nagu The Spikey Tops, Chinese Dragons ja lühiajaline koostöö GG Alliniga.

Üheksakümnendate keskel kolis Dee Dee Hollandisse ning asutas ansambli ICLC, mis on vahest ehk tuntuim tema arvukatest koosseisudest. Bänd salvestas albumi "I Hate Freaks Like You" ning lagunes 1996. aastal, kui Dee Dee tagasi Ameerikasse kolis.

1996. aasta 6. augustil andis Dee Dee viimase kontserdi koos Ramonesiga, lauldes külalisena lugu "Love Kills".

Uue Ameerika-perioodi alguses mängis Dee Dee koos Marky Ramone'i ja oma abikaasa Barbara Zampiniga Ramonesi tribüütbändis The Ramainz. Hiljem kolis ta New Yorgist Los Angelesse ning jätkas sooloartistina tuuritades mööda maailma, esitades Ramonesi klassikat. Samuti hakkas Dee Dee Eesti päritolu USA muusiku ja kunstniku Paul Indrek Kostabi õhutusel maalima ning kirjutama. Soolokarjääri hulka mahub ka paavsti mängimine stoner-filmis "Bikini Bandits".

Dee Dee Ramone suri 5. juunil 2002 heroiini üledoosi.

Eraelu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dee Dee kohta on teada, et ta kannatas üheaegselt mitme isiksusehäire all. Enamus neist oli ilmselt tingitud liigsest järjepidevast narkootikumide ning alkoholi tarvitamisest.

Esimesed kokkupuuted narkootikumidega olid juba teismeeas, hiljem tuli mängu heroiin, mida Dee Dee vahelduva eduga viisteist aastat tarvitas, pahest korduvalt vabanedes ning jälle selle küüsi langedes. Otsustavaks ajendiks heroiinist loobumisele sai sõprade Stiv Batorsi, Johnny Thundersi, Jerry Nolani ning GG Allini surm lühikese ajaperioodi jooksul. Kanepit suitsetas Dee Dee elu lõpuni.

1977. aastal abiellus Dee Dee oma esimese abikaasa Veraga. Abielule eelnes tormiline suhe tuntud groupie Conniega. Vera püüded Dee Dee "kodustamiseks" lõppesid 1989. aastal lahutusega. 1994. kohtus Argentiinas kontserturneel olnud Dee Dee noorukese fännitari Barbara Zampiniga, kellest sai tema teine ja viimane abikaasa.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ramones
    • "Ramones" (1976)
    • "Leave Home" (1977)
    • "Rocket to Russia" (1977)
    • "Road to Ruin" (1978)
    • "It's Alive" (1979)
    • "Rock 'n' Roll High School OST" (1979)
    • "End of the Century" (1980)
    • "Pleasant Dreams" (1981)
    • "Subterranean Jungle" (1983)
    • "Too Tough to Die" (1984)
    • "Animal Boy" (1986)
    • "Halfway to Sanity" (1987)
    • "Brain Drain" (1989)
  • Dee Dee King
    • "Funky Man" 12' (1987)
    • "Standing in the Spotlight" (1989)
  • Dee Dee Ramone & ICLC
    • "Chinese Bitch" EP (1994)
    • "I Hate Freaks Like You" (1994)
  • Dee Dee Ramone
    • "Zonked" (USA) / "Ain't It Fun" (EU) (1996)
    • "Hop Around" (1999)
    • "Greatest & Latest" (2001)
    • "Do the Bikini Dance" 12' (2002)
    • split-singel koos Terrorgruppe'iga (2002)
  • Raamatud
    • "Poison Heart – Surviving the Ramones"
    • "Chelsea Horror Hotel"
    • "Legend of a Rock Star"

External links[muuda | redigeeri lähteteksti]