Caterina Cornaro (ooper)
"Caterina Cornaro" (originaalis Caterina Cornaro ossia La Regina di Cipro – 'Caterina Cornaro ehk Küprose kuninganna') on Gaetano Donizetti ooper (tragedia lirica) kahes vaatuses proloogiga Giacomo Sacchèro libretole Jules-Henri Vernoy de Saint-Georgesi libreto järgi Fromental Halévy ooperile "La reine de Chypre" (1841).
Esmaettekanne toimus 12. jaanuaril 1844 Napoli Teatro San Carlos.
Rollide esmaesitajad[muuda | muuda lähteteksti]
- Fanny Goldberg (Caterina)
- Anna Salvetti (Matilde)
- Gaetano Fraschini (Gerardo)
- Filippo Coletti (Lusignano)
- Marco Arati (Andrea)
- Nicola Benevento (Mocenigo)
- Anafesto Rossi (Strozzi)
Dirigeeris Antonio Farelli
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast "Linda di Chamounix'" suurt edu tellis Viini Kärntnertori teatri impressaario Bartolomeo Merelli Donizettilt ooperi, mis oli inspireeritud Küprose viimase kuninganna Caterina Cornaro (1474–1489) elust. Donizetti töötas sügisest 1842 kuni suveni 1843 üheaegselt nelja ooperi kallal. Need olid "Caterina Cornaro", "Don Pasquale", "Maria di Rohan" ja "Dom Sébastien".
Donizetti allkirjastas lepingu "Caterina Cornaro" komponeerimiseks 5. juunil 1842. Töö käigus sai ta teada, et saksa helilooja ja dirigent Franz Paul Lachner oli saanud valmis samateemalise ooperi. Avalikkus ei võtnud Lachneri ooperit hästi vastu, kuid Donizetti ei tahtnud riskida tulla sama teemaga uuesti Viini ooperiavalikkuse ette. Peale Lachneri ja Donizetti tegelesid Küprose kuninganna teemaga peaaegu samal ajal veel heliloojad Fromental Halévy (1842), Michael William Balfe (1844) ja Giovanni Pacini (1846).
Esmalt lõpetas Donizetti "Don Pasquale" ja seejärel mai lõpuks 1843 "Caterina Cornaro", mille ettekandmist pakkus Napoli teatrile. Viin sai ooperi "Maria di Rohan", mis esietendus seal suure eduga 5. juunil 1843. "Caterina Cornaro" esietendusel Napolis polnud Donizetti ise kohal, vaid viibis Viinis, kus selgusid esimesed märgid tema murettekitavast haigusest. Esietendus ebaõnnestus ja mitte ainult selle pärast, et Fanny Goldberg ei tulnud Caterina nõudliku partii ettekandmisega toime, vaid suuresti põhjusel, et muusika oli komponeeritud lähtudes austerlaste maitsest. Ajakirjandus süüdistas Donizetti, et ta ei võtnud Napolis ette kantud ooperit väga tõsiselt, esitas sealsele avalikkusele ja San Carlo teatri juhtkonnale tahtlikult nõrga tüki. Donizetti protestis ägedalt nende süüdistuste vastu, kuid tunnistas, et ooper ei olnud ilmselt meistriteos. Caterina lugu võeti pärast kuut esitamist mängukavast maha.
1844–1845. aasta talvel töötas Donizetti ooperi põhjalikult ümber lisades ka uue finaali. See versioon esitati veebruaris 1845 Parmas. See oli Donizetti ooperiloomingu viimane ettekandmine tema eluajal. Paljud Donizetti ooperid püsisid teatrite repertuaaris veel aastakümneid. "Caterina Cornaro" ei jõudnudki sinna kunagi. Isegi kui 1950. aastatel leiti bel canto renessansi käigus üles arvukalt Donizetti oopereid, jäi "Caterina Cornaro" ikka kõrvale. Järgmised lavastused toimusid alles 1970. aastatel, ehk umbes 130 aastat pärast kahte maailma esiettekannet Napolis ja Parmas. Esitamisi on olnud üksikuid. Saksamaal 11. juunil 2022 Klangvokali muusikafestivalil Dortmundis ja veel kord samal aastal samas linnas kontsertettekandena. Stadttheater Gießen esitas ooperit 2022. aasta novembris.
Helisalvestised on tehtud aastatel 1972, 1973, 1974, 1995, 1998, 2013.
Tegelased[muuda | muuda lähteteksti]
- Caterina Cornaro (sopran), Küprose kuninganna
- Gerardo (tenor), Prantsuse rüütel
- Lusignano (bariton), Küprose kuningas
- Mocenigo (bass), Veneetsia kümnenõukogu saadik
- Andrea Cornaro (bass), Caterina isa
- Matilde (metsosopran), Caterina kaaslane
- Strozzi (tenor), Sgherri perekonnapea, Mocenigo informaator
Süžee[muuda | muuda lähteteksti]
Tegevus toimub 1472 Veneetsias ja Küprosel ja käsitleb ajaloolise Küprose kuninganna Caterina Cornaro (1454–1510) süngeid elusündmusi. Andrea tütar Caterina on lubatud noorele prantslasele Gerardole, kuid abiellumine lükatakse edasi, sest Veneetsia saadik Mocenigo teatab Küprose kuninga Lusignano soovist ise Caterina naiseks võtta. Pärast mitmeid intriige, sealhulgas Mocenigo katset mürgitada Lusignano, ühineb Gerardo ristirüütlitega, et aidata kaitsta Küprost veneetslaste kallaletungi eest. Lusignano saab võitluses surmavalt haavata. Surres käsib ta küproslasi hoolitseda Caterina eest, kuni Gerardo naaseb Rhodoselt.
Muusikalood[muuda | muuda lähteteksti]
- Mocenigo kavatiin „Salve, o beati, al giubilo”
- Mocenigo stretta „Sprezza, o padre, e fede e noore”
- Koor „Or che l'astro in mar si cela”
- Caterina aaria „Ah! vieni, t'affretta”
- Gerardo ja Caterina duett „Spera in me, della tua vita”
- Mocenigo aaria „Credi che dorma, o incauto”
- Lusignano kavatiin „Da che a sposa Caterina”
- Koor „Siccome veltri per le foreste”
- Gerardo ja Lusignano duett „Guarda, o re, dagli occhi miei”
- Koor „Gemmata il serto, giovine”
- Lusignano aaria „Non turbarti a questi accenti”
- Gerardo, Caterina, Mocenigo ja Lusignano kvartett „Da quel dì che lacerato”
- Gerardo aaria kooriga „Io trar non voglio campi ed onori”
- Koor „Oh ciel! che tumulto! che fieri lamenti!”
- Caterina aaria „Pietà, o Signore, ti muovano - Non più affanni, o miei genti, e preghiere”
Allikad[muuda | muuda lähteteksti]
- William Ashbrook. Donizetti and his Operas, Cambridge University Press, 1982
- Tiit Made. Ooperimaailm I köide, Tallinn, 2012
- Agorà Musica AG, Gaetano Donizetti Caterina Cornaro CD, Rooma, 1995