Maria di Rohan

Allikas: Vikipeedia

"Maria di Rohan" (originaalis Maria di Rohan, o Il conte di Chalais - 'Maria di Rohan ehk Chalais’ krahv') on Gaetano Donizetti ooper (melodramma tragico) kolmes vaatuses Salvadore Camma­rano libretole Joseph-Philippe Simon Lockroy ja Edmond Badoni näidendi "Un duel sous le Cardinal de Richelieu" (1842) järgi.

Esmaettekanne toimus 5. juunil 1843 Viini Kärntnertortheateris. Rollide esmaesitajad olid Eugenia Tadolini (Maria), Carlo Guasco (Riccardo), Giorgio Ronconi (Enrico), Friedrich Becher (di Suze), Gustav Hölzel (de Fiesque), Anton Müller (Aubry) ja Michele Novaro (di Gondì).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Donizetti 64. ooper. Sisaldab helilooja väljendusrik­kaimat muusikat. Äärmiselt menukas väljatulekul. Oli 19. sajandi Itaalia teatrites üks populaarsemaid melodraamasid. Ka väljaspool Itaaliat püsis ooper maailma juhtivate ooperiteatrite repertuaaris üle 20 aasta. Prantslaste jaoks pisut muudetud ja balletistseeniga täiendatud versioon esitati 14. novembril 1843 Pariisi Théâtre-Italienis. Peaosi esitasid seal Giulia Grisi (Maria), Lorenzo Salvi (Riccardo), Giorgio Ronconi (Enrico) ja Marietta Brambilla (Armando).

20. sajandi alguseks olid Verdi ja Wagner sellegi Donizetti ooperi teatrite repertuaaridest välja tõrjunud. Teos taasavastati 20. sajandi teisel poolel ja kanti ette Napolis (1962), seejärel Veneetsias (1974), Martina Francas (1988) ja pärast 153 aastast vaheaega ka Viini Staatsoperis (1996). Nimiosa paneb väljapaistvate koloratuursopranite lauljavõimed tugevale proovile. Väljapaistvamaid selle rolli esitajaid 20. sajandi teisel poolel on olnud Renata Scotto, Virginia Zeani, Mariana Nicolescu ja eriti Edita Gruberová.

Helisalvestised on aastatest 1962, 1973, 1988, 1996 ja 2009.

Samal teemal on kirjutanud ooperid Giuseppe Lillo (1839), Federico Ricci (1839) ja Umberto Giordano (1892).

Tegelased[muuda | muuda lähteteksti]

  • Maria di Rohan (sopran), krahvinna
  • Enrico di Chevreuse (bariton), hertsog
  • Riccardo di Chalais´ (tenor), krahv
  • Armando di Gondì (kontraalt, hiljem tenor)
  • de Fiesque (bass)
  • di Suze (bass), vikont
  • Aubry (tenor), Chalais´ sekretär.

Süžee[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus toimub 17. sajandi alguses Pariisis kuningas Louis XIII ajal. Chevreuse hertsog Enrico, kes on Mariaga salaja abiellunud, arreteeritakse süüdistatuna kardinal Richelieu onupoja tap­mises duellil. Maria palub oma endiselt armastatult Chalais’ krahvilt Riccardolt, et too kostaks kuninga ees Enrico päästmiseks. Kui mees seda lahkelt lubab teha armub Maria uuesti krahvi. Üks naistemehi Armandi di Gondì hoopleb oma varasemate saavutustega Maria juures. Riccardo kutsub ta otsekohe duellile. Enrico on pääsenud puutumatult vanglast ning tuleb tänama Riccardot, lubades olla talle sekundandiks duellil. Kuningas asendab Richeleu kardinali kohal Riccardoga. Duelliks valmistuv Riccardo saadab oma teenri Auberyga Mariale lahkumiskirja. Maria on saanud teada, et Riccardo on saanud Richeleult tagasi kardinali positsiooni ning too on vandunud Riccardole selle eest kättemaksu. Maria palub Riccardot, et too ei riskiks oma eluga tema pärast. Riccardo asemel nõustub Armandiga duellil võitlema Enrico. Enrico saab duellil käest haavata. Richeleu on saanud kätte Riccardo lahkumiskirja Mariale, mille ta toimetab Enrico kätte. Pimestatud armukadedusest ja oma abikaasa truudusetusest, kutsub Enrico Riccardo duellile ja tapab ta. Maria tahab samuti surra, kuid Enrico takistab enesetapu täideviimist ja määrab naise elama enda juurde häbiväärset elu.

Muusikanumbrid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Koor „Ed è ver”
  • Chalais’ aaria „A te, divina immagine”
  • Maria kavatiin „Cupa fatal mestizia”
  • Maria aaria „Ben fu il giorno”
  • Gondì ballata „Per non istare in ozio”
  • Chevreuse aaria kooriga „Se ancor m`è dato stringerti”
  • Chevreuse, Maria, Chalais` ja Fiesque kvartett kooriga „D`un anno il giro”
  • Cahalis’ kavatiin „Alma soave e cara”
  • Chalais’ ja Maria duett „Ecco l’ora!”
  • Maria aaria „Benigno il cielo aridere”
  • Chevreuse, Maria ja Chalais tertsett „Vivo non t’é concesso”

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • William Ashbrook. Donizetti and His Operas, Cambridge University Press, 1982
  • Tiit Made. Ooperimaailm II köide, Tallinn, 2012
  • Nuova Era Records. Donizetti Maria di Rohan, Asti, 1988