Carl Ferdinand Sigismund Walther
Carl Ferdinand Sigismund Walther (12. detsember 1857 Viru-Jaagupi – 25. juuni 1920 Alt-Döbern) oli Eesti vaimulik.
Õppis aastatel 1870–1873 Tartus gümnaasiumis ja 1873–1877 Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1878–1881. Korporatsioon Neobaltia liige.
Prooviaastal oli ta Järva-Jaani Ristija Johannese koguduses. Ordineeriti 28. veebruaril 1882 Tallinnas õpetajaks.
Oli aastatel 1882–1918 Lüganuse Ristija Johannese koguduse õpetaja, sealhulgas 1904–1918 veel Narva-Alutaguse praostkonna praost. Lahkus aastal 1920 Saksamaale. Oli aastatel 1918–1920 Pritzeni koguduse õpetaja (Niederlausitzi piirkonnas Brandenburgi liidumaa lõunaosas Cottbusi lähedal). Suri Alt-Döbernis (Pritzeni lähedal)[1][2].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa Carl Friedrich Sigismund Walther oli Viru-Jaakobi koguduse õpetaja, õemees Christfried Otto Hörschelmann oli Kose Püha Nikolause koguduse õpetaja. Tema vanaisa Carl Sigismund Walther oli maalikunstnik, teine vanaisa Ferdinand Theodor von Gebhardt oli Järva-Jaani Ristija Johannese koguduse õpetaja (nagu ka onu Peter Bernhard Ferdinand von Gebhardt). Onu Eduard Karl Franz von Gebhardt oli maalikunstnik ja Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor. Väimees Lionel Schleyer oli luterlikuks vaimulikuks Bakuus.