Eduard von Gebhardt

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eduard Karl Franz von Gebhardt)
Eduard Karl Franz von Gebhardt
Eduard von Gebhardt, 003675.jpg
Sünniaeg 13. juuni 1838
Järva-Jaani
Surmaaeg 3. veebruar 1925
Düsseldorf
Rahvus sakslane
Tegevusala maalikunstnik
Kunsti õppinud Peterburi Kunstide Akadeemia
Kunstivool historitsism
Tuntud teoseid Tallinna toomkiriku altarimaal
Mehe portree (1911). Eskiis. Õli puutahvlil. 62x45 cm

Eduard Karl Franz von Gebhardt (13. juuni 1838 Järva-Jaani3. veebruar 1925 Düsseldorf) oli baltisaksa päritolu Eesti historitsistlik maalikunstnik ja Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gebhardt sündis Järva-Jaani kirikuõpetaja Ferdinand Theodor von Gebhardti pojana ning Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja, Ida-Preisimaalt pärit Johann Bernhard von Gebhardti pojapojana. Tema vend Peter Bernhard Ferdinand von Gebhardt oli Järva-Jaani Ristija Johannese koguduse õpetaja ning onu Carl Bernhard von Gebhardt Tõstamaa Maarja koguduse õpetaja. Gebhardti õemehe isa Carl Sigismund Walther oli samuti maalikunstnik.

Ta õppis Võrus, Tallinna Toomkoolis ja Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Aastatel 18551857 (alates 16. eluaastast) õppis ta Peterburi Kunstide Akadeemias, reisis seejärel kaks aastat ning 1859 jätkas umbes aasta aega õpinguid Karlsruhe kunstikoolis ajaloomaalija Louis Des Coudres'i juures.

1860. aastal sai temast Wilhelm Sohni eraõpilane Düsseldorfis, kuhu ta ka alaliselt elama asus. 1873. aastal (teistel andmetel 1875[1] ) sai Gebhardt Düsseldorfi Kunstiakadeemia professoriks. Ehkki akadeemia oli tema õpingute ajaks allakäinud, tõstis ta koostöös kaasmaalaste Eugen Dückeri ja Gregor von Bochmanniga õppeasutuse taas moodsa kunsti keskuste sekka[2].

1890. aastal pälvis Gebhardt Saksamaa aumärgi Pour le Mérite rahuklassi.

Eduard Karl Franz von Gebhardt suri 1925. aastal.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljud Gebhardti teosed on usulistel teemadel. Neid iseloomustab sügav ja jõuline varjundirohke usutunnetus. Sageli matkis ta neis 15.-16. sajandi hollandi ja saksa meistreid mitte üksnes keskkonna ja rõivastuse, vaid ka figuuride kujutuslaadi poolest[1]. Tema maalide ilu ja idealiseeritus tõid talle nii imetlejaid kui ka vastaseid.

Rikas mees ja vaene Laatsarus (1865). Õli lõuendil, 88,9 cm x 75,57 cm. Crocker Art Museum Sacramentos.

Reformatsiooni teemat kajastab maal "Reformaator töös" (1877, Leipzigi muuseum), samuti maalid "Usuline vaidlus", "Saksa majaperenaine" ja "Kloostrikooli õpilane". Kunagises tsistertslaste kloostris Lokkumi kloostri refektooriumis Wunstorfis võib näha kuut seinamaali Gebhardti sarjast "Stseenid Kristuse elust" (1884-1891). Tema peateos, viis samateemalist seinamaali asuvad Düsseldorfi Rahukirikus (Friedenskirche), kus nende sissepühitsemisel 1907. aastal osales keiser Wilhelm II.

Üks seinamaalidest Düsseldorfi Rahukirikus Florastraßel, 1896-1899

Gebhardt maalis ka palju suurepäraseid portreid (osa neist on eksponeeritud Firenzes Uffizi galeriis), muuhulgas 15.-16. sajandi usureformaatoritest ja teadlastest (Johannes Müllerit ehk Regiomontanust ja Bernhard Waltherit kujutab maal "Pendlivõnked" (1874)). Ta sai kuldmedaleid Berliinist (Berliini Kunstinäituse suur kuldmedal), Dresdenist, Münchenist, Viinist ja Pariisist ning oli Antverpeni, Berliini, Brüsseli, Müncheni ja Viini akadeemiate liige.

Eduard von Gebhardt "Eesti talumees". Õli paberil. 19x25 cm.

Eestit külastades kasutas Gebhardt sageli modellidena kohalikke talupoegi. Tema juures õppisid mitmed Eesti kunstnikud, näiteks Tõnis Grenzstein, Ants Laikmaa, Kristjan ja Paul Raud, samuti baltisakslane Rudolf von zur Mühlen.

Eduard von Gebhardt "Eesti talumees". Õli paberil. 19x25 cm.

Gebhardti loodud on Narva Aleksandri Suurkiriku kolmest altarimaalist keskmine, mis kujutas ristilöömist; selle kinkis kogudusele Kreenholmi manufaktuuri direktor J. Prowe. Tallinna toomkirikus altarimaali "Kristus ristil" koopia tundmatult kunstnikult on Risti kirikus Harju-Ristil. Postuumselt, 1926 ja 1938, toimusid Gebhardti isikunäitused ka Tallinnas.

Naise portree. Eskiis. Õli paberil. 40x30 cm

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gebhardti tähtsamate piibliteemaliste teoste sekka kuuluvad:

  • "Rikas mees ja vaene Laatsarus" (1865, Crocker Art Museum Sacramentos)
  • "Jairuse tütre elluäratamine" (1864; koopia 1884)
  • "Kristus ristil" (1866, Tallinna Toomkirik)
  • "Viimne õhtusöömaaeg" (1870, Rahvusgalerii Berliinis; suurteos, milles kunstniku realistlik stiil harmoneerub religioosse motiivi väärikusega)
  • "Ristilöömine" (1873, Hamburgi Kunsthalle)
  • "Kristus ja Emmause õpilased" (1876)
  • "Kristuse taevaminek" (1881, Rahvusgalerii Berliinis)
  • "Kristuse leinamine" (1883 (1884?), Dresdeni galerii)
  • "Jaakob ja ingel" (1893, Dresdeni galerii)
  • "Kristus ja rikas noormees" (1892, Düsseldorfi galerii)
  • "Mäejutlus" (1893, Düsseldorfi galerii)
  • "Tõbiste ravimine" (1895, Breslau muuseum)
  • "Kristus vee peal" (1902)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]