Carl Eduard von Liphardt

Allikas: Vikipeedia

Carl Eduard von Liphardt (16. mai 1808 Vana-Kuuste15. veebruar 1891 Firenze) oli baltisaksa arstiteadlane, kunstiteadlane ja -kollektsionäär.

Carl Eduard von Liphardt veetis oma lapsepõlve ja õpinguaastad Raadi mõisas.[1] Tartu, Königsbergi kui Berliini ülikoolides arstiteadust õppinud K. E. von Liphart otsustas oma elu pühendada kunstile ning alustas graafikakogumisega 1830. aastatel.[2] 1839. aastal abiellus ta Kölnis krahvinna Caroline Wilhelmine Bylandt-Rheydtiga.[1] Abielust sirgus neli last, kellest üks oli kuulus kunstnik Ernst Friedrich von Liphart.[1] Elades aastatel 1846–1862 Tartus, edendas Liphart kohalikku kunstielu (näitused, nn "pühapäevaakadeemiad" Raadi mõisas).[2] 1863 kolis K. E. von Liphart Firenzesse, kus elas surmani.[2]

Itaalias kujunes Liphartist silmapaistev Itaalia renessansskunsti asjatundja, kelle abi maalide ostmisel kasutasid nii Berliini maaligalerii kui suurvürstinna Maria Nikolajevna.[2] Kunstikogujana sai K. E. von Liphart kuulsaks oma vanagraafika kollektsiooniga, mille paremik müüdi 1876. aastal Leipzigis oksjonil.[2] Osa sellest esinduslikust graafikakogust jõudis hiljem Tartu Ülikooli kunstimuuseumi.[2]

Ta oli üks Eesti Looduseuurijate Seltsi asutajaliikmeid ja esimene president 1853–1862, auliige 1862. aastast. [3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]