Kuslapuulised
| Kuslapuulised | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Pterocephalus brevis
|
||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||
|
Kuslapuulised (Caprifoliaceae) on taimesugukond uniohakalaadsete seltsist.
Kuslapuuliste sugukonda kuulub umbes 800 liiki õistaimi, milledest enamus on põõsad ja liaanid. Esinevad ka mõned rohttaimed.
[redigeeri] Levila
Sugukond on levinud ülemaailmselt. Suurima tihedusega on kuslapuuliste sugukonda kuuluvaid liike Põhja-Ameerika ja Aasia idaosas. Kuslapuulisi ei leia vaid troopikast ja Lõuna-Aafrikast.
[redigeeri] Iseloomulikud jooned
Lehed vastakud ning ilma abilehtedeta. Lehed võivad olla nii suvihaljad kui igihaljad. Õied on lehterjad või kellukjad ning reeglina lõhnavad. Viljaks on enamasti mari või luuvili. Perekondade takispuu (Diervilla) ja veigela (Weigela) viljadeks on kupar.
[redigeeri] Perekonnad
Eestis esindatud perekonnad: lumimari, harakkuljus, kuslapuu. Varem siia sugukonda kuulunud perekonnad leeder ja lodjapuu arvatakse nüüd kuuluvaks muskuslilleliste (Adoxaceae) sugukonda.
- Abelia – abeelia
- Aretiastrum
- Astrephia
- Bassecoia
- Belonanthus
- Centranthus – kannuslill
- Cephalaria – kugarpea
- Diervilla – diervilla ehk takispuu
- Dipelta
- Dipsacus – uniohakas
- Ebulum
- Fedia – feedia
- Heptacodium
- Knautia – äiatar
- Kolkwitzia – kolkviitsia
- Leycesteria – leisteeria
- Linnaea – harakkuljus
- Lomelosia
- Lonicera – kuslapuu
- Macrodiervilla
- Metalonicera
- Morina – moriina
- Nardostachys – nard
- Oreinotinus
- Patrinia – kuldpalderjan
- Phyllactis
- Plectritis
- Pseudobetckea
- Pseudoscabiosa
- Pterocephalidium
- Pterocephalodes
- Pterocephalus – tiibpea
- Pycnocomon
- Scabiosa – tähtpea
- Siphonella
- Sixalix
- Stangea
- Succisa – peetrileht
- Succisella – jaaguleht
- Symphoria
- Symphoricarpos – lumimari
- Tinus
- Triosteum – kolmseemnik
- Triplostegia
- Weigela – veigela
- Weigelastrum
- Xylosteon
